Psühholoogide seltsi president Kenn Konstabel: kvaliteedikontrolli ei saa jätta abivajaja mureks
Mõni päev tagasi ilmus Eesti Ekspressis artikkel, mille fookuses oli psühholoogilse abi teenuse osutajate taustakontroll - kes millist teenust osutada võib. Uurisime Eesti Psühholoogide Liidult, kes on kliinilise psühholoogi, koolipsühholoogi, psühholoog-nõustaja ja spordipsühholoogi kutsete andjaks, mida tuleks teha, et abivajajad kuidagi teistviisi, kui kutseregistrist otsides, veenduda saaksid, et psühholoogilise abi osutajal on selleks vajalik kutse olemas?
Avaldatud
Viimati uuendatud
Oma seisukoha selles küsimuses andis liidu president Kenn Konstabel.
"Kvaliteedikontrolli ei saa jätta abivajaja mureks – selle eest peaks vastutama teenust osutav asutus. St asutus, millele on väljastatud tegevusluba, peaks tagama, et psühholoogilise ravi teenust osutavad ainult vastava kvalifikatsiooniga isikud (või kvalifikatsiooni omandavad isikud pädeva juhendamise all – või siis, mingis töölõigus, muu kvalifikatsiooniga isikud ravimeeskonna liikmena) ning et näiteks kliinilise psühholoogina välja kuulutatud töötajatel selline kutse ka tegelikult oleks," selgitas Konstabel.
Kehtiv määrus (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023022) ütleb, et „(3) Iseseisvalt võib psühholoogilist ravi osutada juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kliinilise psühholoogi kutse või muu samaväärne pädevustunnistus."
"Ma ei ole küll jurist, kuid seda punkti näib olevat võimalik tõlgendada nii, et psühholoogilist ravi võib osutada igaüks, kes töötab asutuses, kus töötab ka kliiniline psühholoog. Võimalik, et määrust tõlgendatakse formaalselt, arvestamata tegelikus elus kehtivat seaduspära, et pädevused ja töökogemus on konkreetsel inimesel, mitte töökohal või tööruumidel," arvas liidu president.
