Psühholoog: Eesti inimeste depressiivsust mõjutab haridustase ja uni

“Kuidas see siis välja näeb? Kas inimesed käivad koolis ja õpivad ennast depressioonist vabaks? Tegelikult see nii lihtne ja otsene kunagi ei ole,” rääkis Konstabel TAI aprillis korraldatud konverentsil “Teadus tervise selja taga”.

Konstabeli sõnul tähendab kehvem haridus üldiselt ka kehvemat elujärge. “Üldine seaduspära, mis ei kehti ainult vaimse, vaid ka füüsilise tervise kohta on see, et viletsamad olud tähendavad viletsamat tervist. Üks põhjus on see, et kehvemad olud tähendavad rohkem stressi, tuleb rohkem muretseda oma elujärje pärast. Stress on krooniline, see tähendab et mitte kunagi, isegi öösel ei kao päriselt ära.”

Teiseks mõjutavad inimeste tervist viletsamad teadmised või ebasoodsamad hoiakud tervisekäitumise suhtes. “Inimene kas ei tea, et suitsetamine on kahjulik tervisele või lihtsalt ei hooli sellest, sest kõik teevad nii või ei ole muud võimalust inimestega suhelda kui suitsunurgas.”

Väiksem haridus tähendab ka tihti väiksemat palka, mis omakorda tähendab väiksemat võimekust. Samas ei saa väita, et tervislik toitumine või sportimine oleks majanduslikel põhjustel võimatu. “Kui ei jõua osta spordiklubi piletit aastaks, siis tegelikult metsa all joosta saab ikka. Isegi see pole vabandus, et kehvemates elurajoonides ei ole kohti, kus joosta. Tegelikult ikka on,” arutles Konstabel.

Üks uuring näitas ka, et nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele mõjub hästi korralik uneaeg. Kui magada 7–9 tundi, siis muuhulgas on depressiooni tõenäosus väiksem. “Nende heaolu, kes aasta jooksul on hakanud natuke kauem magama või rohkem liikuma, on läinud paremaks, ja depressiooniskoor väiksemaks,” tõdes teadur. “Teisest uuringust tuli välja, et kui inimene oli korralikult maganud, siis järgmisel päeval oli tal ka tuju parem. Kõlab lihtsalt ja loogiliselt, aga ongi lihtne ja loogiline.”