Psühhiaatrite seltsi uus juht: kõik vaimse tervisega seonduvad hädad ei vaja kohe arstlikku sekkumist

Eesti Psühhiaatrite Selts (EPS) valis 30. mail toimunud üldkoosolekul uue juhatuse. Juhatuse esimeheks sai Anu Arold. Juhatuse aseesimehed on Anne Kleinberg ja Brent Mööl. EPS valib uue juhatuse iga kolme aasta järel.

Juhatusse kuuluvad veel Liis Haavistu, Madis Parksepp, Lee Juursoo, Anu Korsar, Ove Liis Mahhov. Uue juhina alustanud Arold avaldas heameelt, et juhatusse osutusid valituks mitmed noored kolleegid. Ta ise on olnud EPS-i juhatuse liige aastast 2019.

„Loodan koos uute ja seniste juhatuse liikmetega jätkata varem algatatud tegevusi, mis on seotud meie põhikirjas määratud eesmärkidega. Kindlasti on oodatud uute liikmete värsked mõtted,“ rääkis Arold. „Parimad tulemused sünnivad kogemuste ja elutarkuse ning nooruse värskuse ja entusiasmi koostöös. Tegevuste järjepidevuse huvides oli minu poolt loogiline samm jätkata juhatuse esimehena.“

Aroldi sõnul on 1989. aastal loodud selts juba üsna küpses arenguastmes.

„Seltsi areng ja ajakohasus tulenevad eelkõige tegusatest liikmetest. Tahaks loota, et Eesti Psühhiaatrite Selts on jätkuvalt selline organisatsioon, kuhu Eesti psühhiaatrid tahavad kuuluda,“ jätkas ta. „Selleks peavad liikmed tundma, et selts seisab oma liikmete huvide eest ja seltsi tegevused on liikmete jaoks olulised.“

EPS ühendab eelkõige psühhiaatreid ja psühhiaatria eriala residente. Kuna kaasaegne psühhiaatriline abi põhineb meeskonnatööl, siis toetatakse ka meeskonnaliikmete, sh vaimse tervise õdede, kliiniliste psühholoogide, tegevus- ja loovterapeutide jt huvide kaitset.

„Ma ei näe vajadust mingiteks olulisteks muudatusteks EPS-i tegevussuundades,“ ütles Arold. „Tänase päeva seisuga arvan olevat EPS-i tegevuse peamisteks eesmärkideks adekvaatsed töötingimused psühhiaatrilise ravimeeskonna spetsialistidele ning asjakohane abi vaimse tervise murega inimestele.“

See tähendab muu hulgas vaimse tervise astmelise abi tegevuskava ellu rakendamist.

„Kõik vaimse tervisega seonduvad hädad ei vaja kohe arstlikku sekkumist. Asjakohane abi on sageli esmalt seotud elustiili korrastamise ja eneseabitehnikate kasutamisega,“ selgitas Arold. „Astmelise abi rakendamisega jääb rohkem ressurssi ja paraneb psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavus raskete psüühikahäiretega patsientidele.

Asjakohane abi on, kui õige patsient on õigel ajal õiges kohas.“

Viimasel ajal on fookuses olnud eelkõige psühhiaatrilise abi kättesaadavusega seotud mured.

„Aga me peame tagama ka ravi kvaliteedi ja järjepidevuse. Järjest ja järjest uute patsientide lisandumisel hakkab kvaliteet paratamatult kannatama. See tekitab nii spetsialistide kui patsientide rahulolematust,“ ütles EPS-i juht.

Psühhiaater ei oma „röntgensilma“

Arold tõdes, et ootus psühhiaatritele on väga kõrge ka seoses psüühilise seisundi hindamisega erinevates eluvaldkondades. Näiteks relvaloa omamine, erinevate liiklusvahendite juhtimine, töötamine teatud ametikohtadel. Samuti kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid nii kriminaal- kui tsiviilasjades.

Nendele tegevustele kulub märkimisväärne osa psühhiaatrite ressursist.

„Näen EPS-i tegevusena ka normaliseerida ootusi psühhiaatriale kui riske ennetavale distsipliinile,“ lisas Arold. „Psühhiaater ei oma „röntgensilma“, kes põgusa kohtumise põhjal saab aru kõigist inimese käitumise ja mõtlemise varjatud külgedest ning psühhiaatril puudub ettenägemise võime, et ennustada, kuidas täpselt inimene erinevates situatsioonides edaspidi käituma hakkab.“

Kaasaegses psühhiaatrilises ravis on oluline koht ravimitel, mille kättesaadavusega seotud probleemidega, nagu tarneraskused ja soodustingimused, on EPS rinda pistnud aastaid ja plaanib tegeleda ka jätkuvalt.

„Adekvaatsed töötingimused ravimeeskonnale eeldavad kaasaegset ja toetavat töökeskkonda, sh ka virtuaalset töökeskkonda, mis on muutunud osaks meie igapäevatöös. Samuti mõistlikku töökorraldust, optimaalset töökoormust ning motiveerivat töötasu, et spetsialistidel oleks võimalik oma erialasesse töösse süveneda ja sellest rõõmu tunda,“ ütles Arold. „Seeläbi paraneb ka ravi kvaliteet ja patsientide rahulolu. Ebasobivad töötingimused ja suur töökoormus soodustavad spetsialistide lahkumist sinna, kus tingimused on paremad. Patsientide vaates võib see halvendada asjakohase ravi kättesaadavust. Samuti põhjustab kestev tööalane rahulolematus vaimse tervise spetsialistide läbipõlemist ja terviseprobleeme.“

Oma eesmärkide täitmiseks jätkab EPS kootööd Sotsiaalministeeriumi Vaimse Tervise Osakonna, Tervisekassa, VATEK-i, Ravimiameti, Eesti Perearstide Seltsi jt eriarstide ühendustega ning mitmete erinevate organisatsioonide ja siduserialade esindajatega.