Psühhiaatrid: bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamise regulatsiooni tuleb kaasajastada

Eesti Psühhiaatrite Selts kirjutab Sotsiaalministeeriumile saadetud pöördumises, et on koos ministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Tervisekassa ja Eesti Perearstide Seltsiga püüdnud arendada sõltuvust tekitava potentsiaaliga (STP) ravimite, eeskätt rahustite ja uinutite kasutuse regulatsiooni, seiret, kontrolli nende välja kirjutamise üle ja jätkukoolitust. Kaasatud on ka Soome sõltuvusmeditsiini ekspert.

Digiretsepti andmebaasi alusel tehtud uuringu „Bensodiasepiinide ja Z-ravimite ambulatoorne kasutamine Eestis” Eesti Arst 2020; 99(8) tulemusel selgus, et nende ravimite tarvitamine on sage, neid kirjutatakse välja liiga kergekäeliselt ja pikaajaliselt ning sageli suure kõrvaltoimete tekke riskiga vanemaealistele patsientidele. Uuringuperioodi jooksul väljastati bensodiasepiine ja Z-ravimeid 537 476 retsepti alusel 134 007 ravikindlustusega isikule (101 kasutajat 1000 inimese kohta). Maksimaalselt oli ühele kasutajale bensodiasepiine või Z-ravimeid väljastatud 205 retseptiga. Kasutajate keskmine vanus oli 62 aastat. Pikaajaliselt kasutas bensodiasepiine ja Z-ravimeid 21% (n = 28 525) kasutajatest. Vanuse kasvades kasutamine sagenes: võrreldes 25-64aastaste kasutajatega oli bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine eakamate hulgas kaks kuni kolm korda sagedasem.

Uuringu järeldused: nende ravimite väljakirjutamist reguleerivad õigusaktid vajavad ajakohastamist (retseptide välja kirjutamisele ajalise piirangu lisamine). Rahva tervise seisukohalt on oluline bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamise jälgimine riiklikul tasemel.

Rahustid ja uinutid on ajutegevust pärssivad (sedatiivse toimega) ravimid. Nende kasutamisel võivad ilmneda uimasus, emotsionaalne tuimus, tähelepanuvõime vähenemine, segasus, väsimus, peavalu, pearinglus, lihasnõrkus, ning tasakaaluhäired. Suurte annuste kasutamisel võivad eakatel esineda segasusseisundid. Bensodiasepiine kasutavatel eakatel on suurenenud risk kukkumisteks ja sellega seotud puusaluu murdudeks (ometi alustatakse uuringu andmetel igal aastal eakatel ravi rahustitega 19000 juhul ja suur osa neist jääb rahusteid tarvitama pikaajaliselt).

Pikaajalisel ja suurtes annustes tarvitamisel (neid inimesi on käesolevalt uuringu andmetel üle 7000) pärsivad need ravimid otsustusvõimet ja reaktsioonikiirust, halvendavad tähelepanu, mistõttu mootorsõiduki juhtimisel võivad nad olulisel määral suurendada neid tarvitava juhi liiklusohtlikkust. Seega on antud ravimite kasutamise tõhus regulatsioon, seire ja jätkukoolitus
ülimalt olulised ülaltoodud probleemide lahendamisel.

Eesti Psühhiaatrie Seltsi juht Anne Kleinberg nendib, et probleem on mitmetahuline ja selle lahendamine nõuab mitmete ametkondade ning erialaseltside ühist pingutust.

"Oleme jõudnud seisukohale, et selle riiklikult väga olulise ja mitmete terviseministri alluvuse olevate ametkondade otseses vastutusalas oleva rahva tervist mõjutava probleemi lahendamiseks on vajalik luua ministri poolt töögrupp, mille ülesanne on tagada STP ravimite regulatsiooni kaasajastamine, seiresüsteemi loomine ja selle põhjal arstidele vajaliku tagasiside andmine, kontroll välja kirjutamise üle ning koostöös Tartu Ülikooli, TAI ning erialaseltsidega kaasajastatud tõenduspõhise jätkukoolituse loomine," kirjutas Kleinberg. "Töögruppi on meie arvates vaja kaasata Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Ravimiameti ja Terviseameti spetsialistid ning perearstide ja psühhiaatrite seltside eksperdid, jätkukoolituse korraldamiseks arstiteadsukonna õppejõud ja Tervise Arengu Instituut."