Proviisorid: patsiendi omaosaluse tõus ravimite ostmisel pole teema, mille üle peaks kurtma

Mida arvavad omaosaluse tõusust proviisorid? Küsisime arvamust kolmelt erialaorganisatsioonilt – Eesti Apteekrite Liidult, Eesti Proviisorapteekide Liidult ning Eesti Proviisorite Kojalt.

Kaidi Sarv, Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor:

Retseptitasu on väärtermin, justkui oleks tegemist mingi eraldi tasu või lõivuga. Tegelikult on see ravimi hinna osa, mida Tervisekassa ravikindlustuse raames ei hüvita ehk patsiendi omaosalus ravimi eest tasumisel.

Näiteks kui praegu maksab ravim 10 eurot ja soodusmäär on 100%, siis peab patsient maksma ravimi eest 2.50 eurot ja 7.50 eurot tasub Tervisekassa (juhul, kui ravimi hind ei ületa riiklikult kehtestatud piirhinda/hinnakokkuleppe hinda).

Uue korra rakendudes aga peab patsient maksma omaosalust 3.50 eurot ja Tervisekassa maksab 6.50 eurot. Sellega vähenevad Tervisekassa kulutused ravimitele. Aastas ostetakse Eestis välja umbes 11 miljonit retsepti ja iga retsepti pealt hoiaks Tervisekassa niiviisi kokku ühe euro, mis teeb kokku 11 miljonit eurot.

Muidugi esineb, suhteliselt harva siiski, juhtumeid, kui retseptiravim ei maksagi 3.50 eurot ning siis Tervisekassal maksmise kohustust ei teki, patsient maksab kogu summa ise. See vähendab arvestuslikku 11 miljonit.

Väga palju räägitakse, et ravimid on kallid ja Eestis on patsiendi omaosalus ravimi eest tasumisel väga suur. Minu arvates see üheeurone tõus üldist omaosalust küll märkimisväärselt ei suurenda. Leian, et oleks võinud tõsta ka viie euroni.

Suur patsiendi omaosalus tuleb väga kallitest ravimitest, mida Tervisekassa üldse ei hüvita. Need maksavad tuhandeid eurosid ja patsient peab kogu summa ise maksma (nt vähiravi jms korral). Sealt tulevad need suured omaosaluse summad.

Lisaks arvan, et inimesed võiksid käsimüügiravimite (ja kõige muu, mida apteekides müüakse) ostmist senisest hoopis hoolikamalt kaaluda. Käsimüügiravimid on tõesti päris palju kallimaks läinud.

Ly Rootslane, Eesti Proviisorapteekide Liidu juht:

Valitsuse plaanitud seadusemuudatuse eelnõu seletuskiri selgitab, et retseptitasu tõstmine on vajalik eelarve keerulises olukorras, et suurendada Tervisekassa finantsilist jätkusuutlikkust ja võimaldada seaduses pandud kohustuste täitmist.

Planeeritud muudatus ei ole summaliselt väga suur. See tähendab, et suurem osa inimesi suudab ilmselt kenasti maksta ühe euro retsepti kohta enam kui praegu. Eriti, kui põhjendus on tervishoiusüsteemi jätkusuutlikus. Samas võib mõnele hinnatundlikumale inimesele, kes kasutab samaaegselt mitmeid ravimeid, see tähendada siiski ravimite kättesaadavuse halvenemist. Paljud eakamad patsiendid kasutavad enam kui kümmet retseptiravimit korraga. Loodan, et sellisteks olukordadeks on riigil olemas mingi täiendav lahendus.

Apteekrite jaoks on väga oluline, et muudatust inimestele piisavalt tutvustatakse ja selgitatakse. See ei ole apteekrite soov hindu tõsta ega kasumit teenida. Meie hirm on, et inimesed elavad oma pahameele kallinenud ravimite üle apteekrite peal välja. Süüdistusi, et Eestis on ravimid liiga kallid apteekrite ahnuse tõttu, on ennegi kõlanud ja tore see ei ole, arvestades meie niigi keerukat tööd ja suurt koormust.

Tervishoiusüsteemi rahastamisele laiemalt mõeldes leiame, et kõnealune muudatus ei taga soovitud jätkusuutlikkust. Selle mõjul paraneb Tervisekassa eelarvepositsioon ca 10 miljoni euro võrra aastas, mis on küll suur summa, kuid leevendab kogu puudujääki siiski vaid veidi. Vajalik oleks muuta kogu süsteem efektiivsemaks, hinnata erinevate tegevuste vajaduspõhisust ning teha põhimõttelisi muutusi, mis tagaksid inimkeskse tervishoiu.

Eestis on leibkondade omaosalus tervishoiukuludes Euroopa keskmisest 7,5% kõrgem ehk kokku ligi viiendik. Riik on aastaid rääkinud, et eesmärk on omaosaluse vähendamine. Praegune ettepanek on liikumine teises suunas, aga loodame, et tegemist on siiski ajutise lahendusega.

Kurb on, et planeeritud hinnatõusu selgitatakse sellega, et tänaseid määrasid pole muudetud ligi kümme aastat. Apteekrite vaates on see köömes – ravimite lubatud juurdehindluse määrasid pole tõstetud üle 20 aasta. Kõik muu on aga kallimaks läinud – elektrist kütte ja palgatõusudeni ning tänased eraettevõtjatest apteekrid peavad selle lisakulu 20 aastat muutumatuna püsinud juurdehindlusmäärade juures ise katma. Loodame, et riik leiab võimaluse tegeleda ka apteekide jätkusuutlikkusega.

Karin Alamaa-Aas, Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees:

Patsiendi omaosaluse tõus ühe euro võrra ei ole nii oluline teema, et selle üle kurtma peaks.

Hoopis olulisemad on süsteemsed muudatused, nendega tuleks tegeleda. Näiteks on ravimitele lubatud juurdehindluse määrad samal tasemel püsinud aastast 1995. See on näiteks üks küsimus, millega tuleks süsteemi tasandil tegeleda.