Ruth Kalda. Foto: Helin Loik-Tomson
Ruth Kalda. Foto: Helin Loik-Tomson

Prof Ruth Kalda: peremeditsiini residentuuri vastuvõtt annab lootust positiivsetele muutustele

36 inimest alustab sellel aastal õpinguid Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuris, mis on peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnul hea tulemus.

Avaldatud Viimati uuendatud

Lisakonkursiga võeti peremeditsiini residentuuri veel 11 arst-residenti, kokku alustab residentuuri 36 arsti. „Minu hinnangul on see juba päris hea tulemus,“ nentis Kalda ja lisas, et noorte alustavate perearstide kohta saab öelda vaid positiivset. „Enamik on teinud otsuse vaid meie eriala kasuks, teisi ei kaalunudki. Mitmed, kes tulid augusti lõpu lisakonkursiga, olid alles kevadel ülikooli lõpetanud, aga vajasid mõnda kuud otsustamiseks ja erialavalikute osas kaalumiseks, mis näitab, et eriala valikut ei võeta kergekäeliselt, sest otsus tehakse ju sisuliselt kogu eluks.“

On ka neid, kes on läbinud eelnevalt arstiks tagasituleku kursused ning seejärel otsustanud mitte jätkata vaid üldarstina, vaid omandada ikkagi eriala. „Nad on visad, kogenud ja kindla teadmisega, milline võiks nende edasine elu ja karjäär välja näha.

Mitmed on lõpetanud ülikooli väljaspool Eestit – Ukrainas või Venemaal, liikunud Eestisse, omandanud küllaltki lühikese aja jooksul eesti keele nõutaval tasemel ning on valmis elama ja töötama nüüd Eestis,“ iseloomustas neid arste Kalda.

Sel korral paistis silma ka see, et üsna mitmed noored alustavad arstid näevad end töötamas väljaspool Tartut ja Tallinnat, ka teistes Eesti paikades. „Eks näis, mis elu neile ette toob ja kas 4-5 aasta möödudes sama huvi on säilinud, aga residentuuri vastuvõtukomisjonis olles paistab küll, et kuigi meil on kindlasti ees mõned keerulised aastad, kus järelkasvu napib, siis pikemat perspektiivi silmas pidades on selgelt näha ka positiivsemaid arenguid. Igal juhul ei ole noorte arstide huvi peremeditsiini vastu kuhugi kadunud või ülemäära madal, nagu vahel ajakirjandusest välja paistab.“

Kalda möönis, et ühekorraga on Eestis jõudnud pensioniikka väga suur hulk perearste ning see, et järelkasv ei ole nii kiire, et suudaks kohe kõik puuduvad perearstid asendada, on mõnevõrra paratamatu. „Perearsti õpe on kokku 10 aastat alustades ülikooli sisseastumisest, ja kõikidest arstidest ei saa me ka perearste õpetada, sest on vaja ka teisi erialaarste, eeskätt psühhiaatreid, erakorralise meditsiini arste ja sisearste,“ nentis Kalda.

Powered by Labrador CMS