Positiivne koroonatest raseduse ajal tõstis lapse surnultsünni riski kolm korda

Tervise Arengu Instituudi (TAI) vanemteadur, naistearst Piret Veerus rääkis TAI teadusseminaril teemal „Raseduseagse positiivse koroonatesti mõju rasedustulemile Eestis aastatel 2020–2021“.

Erinevate riikide andmetel mõjutas koroonapandeemia emade suremust, sünnitustegevuse induktsiooni ja keisrilõigete osakaalu, enneaegseid sünde ja surnultsünde, vastsündinu madalat sünnikaalu ja seisundit sünnil ning ema ja vastsündinu intensiivravi vajadust. Tulemused eri riikides on vastukäivad, mistõttu otsustasime Eesti riigi andmete põhjal analüüsida, kuidas COVID-19 mõjutas meie rasedustulemit.

„Kui mõtleme tagasi, millised muutused Eestis tehti pandeemia ajal, siis täielik lock-down oli Eestis suhteliselt lühikest aega märtsist maini 2020. aastal,“ rääkis uuringutulemusi tutvustanud Piret Veerus. „Eesti võttis kohe algusest peale selle eesmärgi, et kuigi plaaniline ravi katkes, siis otsustasime, et me ei katkesta ligipääsu raseduse katkestamisele (osa riikides seda tehti) ja tagame rasedate jälgimise.“

Esimese trimestri sõeluuring asendati ajutiselt kõigile tasuta loote rakuvaba DNA määramisega (NIPT). Kuna ei olnud piisavalt isikukaitsevahendeid ja viiruse mõju tervisele oli teadmata, siis lock-downi ajal olid peresünnitused peatatud. Rasedusaegne jälgimine jätkus. Seal, kus võimalik, tehti kaugkonsultatsioone, aga kui oli vajalik raseda läbivaatus, siis isegi neile, kes visiidi ajal olid positiivsed, tehti eraldi vastuvõtt.

„Püüdsime tagada kõigile rasedatele maksimaalselt vajalikku jälgimist,“ ütles Veerus.

Eesti kasutas väga laiaulatuslikku tasuta koroonaviiruse suhtes testimist PCR-meetodil. Koolilapsi testiti õppetöö taastudes. Väga kiiresti alustati vaktsineerimist, riskirühmadele tehti esimesed süstid 2020. aasta detsembris, ülejäänud elanikkonnale 2021. aastal.

Eesti Naistearstide Selts, Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Lastearstide Selts ja Eesti Perinatoloogia Selts pidevalt jälgisid rahvusvahelist teaduskirjandust. Tehti juhendid, kuidas jälgida rasedaid, sünnitajaid ja vastsündinuid pandeemia tingimustes. Kõiki rasedust ja viljatusravi planeerivaid naisi julgustati vaktsineerima.

„Raseduse infosüsteemist saime andmed kõigi vastsündinute kohta, kes sündisid 2020-2021. aastatel,” selgitas Veerus uuringu tausta. „Lisaks ema isikukoodile saime andmed sünnitusviisi kohta, lapse sünnikaalu ja gestatsioonivanuse kohta sünnil, ema kaasuvate haiguste, lapse APGAR-i hinde kohta. Ema isikukoodi linkisime tervise infosüsteemist kõigi koroonaviiruse testide kuupäeva ja tulemusega ja kõigi koroonaviiruse vastaste vaktsineerimiste kuupäevadega. Arvesse läksid ainult need positiivsed testid, mis eelnesid sünnile ja ainult need vaktsineerimised, mis olid tehtud enne sünnitust.“

Vaadati, kuidas raseduse ajal koroona põdemine mõjutas surnultsündi, perinataalset suremust (kas laps on 7. päevaks elus), pre-eklampsiat, enneaegset sünnitust, sünnitustegevuse induktsiooni ja keisrilõigete sagedust.

Kui aastal 2020, kui olid ühiskonnas suhteliselt ranged piirangud, oli ainult 0,4 protsenti sünnitajatest raseduse ajal põdenud koroonat, siis 2021. aastal oli neid juba 11,6 protsenti. 2021. aastal sündinud laste emadest oli koroona vastu vaktsineeritud 14,2 protsenti sünnitajatest. Nende naiste keskmine vanus oli 31 aastat ja rasvunud oli iga kümnes.

„Kui võrdlesime neid sünnitajaid, kes raseduse ajal andsid positiivse koroonatesti nendega, kes mitte ühtegi positiivset testi ei andnud, siis me ei leidnud, et oleks olnud erinevust vanuse, hariduse, KMI, ja kaasuvate haiguste osas, aga nägime, et sagedamini andsid raseduse ajal positiivse koroonatesti vene rahvusest ja Põhja- ja Kirde-Eestis elavad sünnitajad,“ ütles Veerus.

Kolmveerand Eesti lastest sünnib normaalse vaginaalse sünnituse teel. Enneaegseid sünde oli neil aastatel 6,1 protsenti. Eestis on surnultsünd väga harv. Kokku selle kahe aasta jooksul oli 65 surnultsündi.

„Absoluutarvuna pole see suur, aga peame aru saama, kui kohutav tragöödia see on perekonna jaoks,“ ütles Veerus. „Selgelt oli näha, et surnultsünde oli rohkem naiste hulgas, kellel oli raseduse ajal olnud positiivne koroonatest (0,6%, ilma positiivse testita 0,2%). Kokku neid juhtusid, kus beebi ei olnud elus 7. elupäevaks, oli 84. Ka siin oli selge erinevus, et kui ema oli raseduse ajal põdenud koroonat, siis perinataalseid surmasid oli rohkem (0,6%, ilma positiivse testita 0,3%).“

Sellest järeldatakse, et rasedusaegne positiivne koroonatest tõstis Eestis surnultsünni riski ligi kolm korda ja perinataalsurma riski üle kahe korra. Seost enneaegse sünnituse, keisrilõike, sünnitustegevuse induktsiooni, pre-eklampsia ega vastsündinu madala Apgari hindega ei leitud.

„Perinataalsurma risk mõnevõrra langes, kui ema oli vaktsineeritud. Juhtude arv on väike ja see muutus pole statistiliselt oluline, aga väikest langust meie andmed näitasid,“ lisas Veerus.

Uuringu tugevaks küljeks on kogu riiki hõlmavad kvaliteetsed isikupõhised andmed ning eeldatavalt kõiksed testimisandmed. Uuringu nõrgad küljed on, et ei olnud võimalik arvestada raseduse ajal põetud Covid-19 raskusastet; ei olnud võimalik arvestada eri SARS-CoV-2 alatüüpide mõju rasedustulemile; andmete hulk ei ole piisav, et arvestada SARS-CoV-2 mõju sünnikaalule; vaktsineeritute hulk pole piisav vaktsineerimise positiivse mõju olulisuse hindamiseks.

Veerus ütles teemat kokku võttes, et kindlasti vajaks enam tähelepanu rasedate vaktsineerimine, seda nii koroonaviiruse kui gripi vastu.

„Kindel sõnum on, et rasedaid tuleb julgustada vaktsineerima,“ ütles Veerus. „Meie tulemused näitavad ka seda, et regionaalne ja rahvuslik ebavõrdsus Eestis vajab eraldi tähelepanu. Terviseteadlikkus on selgelt erinev erineva emakeelega inimestel ja tundub, et ka erinevates piirkondades. Siin on võibolla vaja spetsiifilisi regionaalseid sekkumisi terviseteadlikkuse parandamiseks.“