Põlva haigla uus juht Kristin Raudsepp: kui mind kutsuti, siis ma kaua ei mõelnud

Põlva haigla nõukogu valis haigla juhatuse liikmeks dr Kristin Raudsepa. Kristin Raudsepp alustab juhina oktoobri algusest.

Mis ajendas teid sellele ametikohale kandideerima?

Ega mul seda plaani kohe ei olnudki. Aga kui haigla poolt korraldatud konkurss nurjus ja kui seejärel mind kutsuti, siis ega ma kaua ei mõelnud. Võtsin aega, et peamiste asjaoludega tutvuda, jalutasin kõrvaltvaatajana ümber haigla, pidasin nõu asjaosalistega ning otsustasin selle väljakutse vastu võtta. Mul on hea meel, et haigla nõukogu mind selle vastutuse võtmisel usaldas.

Mis on teie eesmärgid uuel kohal?

Juhtida Põlva Haiglat nii, et seal oleks patsientidele turvaline, nad saaksid kaasaegset ja kvaliteetset tervishoiuteenust ning et töötajatel, arstidel, õdedel, hooldajatel, spetsialistidel ja tugipersonalil oleks sõbralik ja meeldiv töökeskkond. Põlva maakonnas elab ligikaudu 24 000 inimest, lähedal on veel teised vallad, Tartust, kus elab ligikaudu 97 000 elanikku, sõidab Põlvasse umbes 35-40 minutit, Lõuna-Eestis käib nii suvel kui talvel turiste, põhjaeestlastel võivad olla sealkandis suvekodud jne. Tuleb pakkuda head arstiabi, et inimesed valiksid Põlva haigla nii töötamiseks kui ka vajadusel abisaamiseks. Ka väike Eesti haigla ei pea mitte olema ainult tõhus ja kaasaegne, vaid ka inimkeskne ja kogukonna osa.

Mis on teie hinnangul Põlva haigla kõige suuremad väljakutsed?

Iga haigla, iga perearstikeskus, iga patsiendi kogemus on tegelikult Eesti tervishoiu suure näo osa ja selle peegeldus. Me kuuleme peaaegu iga päev, et raviraha lähiaastatel lõpeb, riigis puudub jätkusuutlik rahastamise süsteem, mis paneks vastu elanike vananemisele, meie kõigi aina kõrgematele ootustele meditsiinile või arstide-õdede-meditsiinispetsialistide õnnelikuks tegemisele. Aga samas kuuleme ka aina enam edulugusid Eesti tervishoius ja väga häid ning kiireid diagnoosimisele või ravile saamise võimalusi, millest paljudes riikides ainult unistada võib. Just täpselt see kõik kokku on ka Põlva haigla ülesanne – selles olukorras pakkuda parimat. Põlva haiglalt ostavad teenuseid Eesti Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa. Patsiendid otsustavad, millise haigla kätte oma tervise usaldavad. Selle kõige nimel tulebki tööd teha.

Kas saab midagi kohe välja tuua, mida soovite muuta, millele võiks rohkem rõhku panna, arendada vms?

Mul on veel natuke vähe infot, et hakata rääkima muutmistvajavatest asjadest. Haiglas töötab üle 300 spetsialisti ja saab aastas abi mitmeid tuhandeid patsiente, käib koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumiga, patisentide tagasiside on positiivne, kohalik omavalitsus on toetav. See kõik juba toimib. Vaatame üle võimalused, vajadused ja protsessid, siis saab täpsemaid plaane teha.

• Kristin Raudsepal on töökogemus nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel Ravimiametis, sealhulgas pea 20 aastat Ravimiameti peadirektorina. Viimastel aastatel aitas ta käivitada ja tõhusalt tööle rakendada arstiabi pakkuvat kliinikut Tartus ning juhtis seda.
• Tema panus meditsiinivaldkonda ei piirdu vaid Eestiga. Ta on olnud aastatel 2004-2021 Euroopa Ravimiameti (EMA) haldusnõukogu Eesti esindaja ja Euroopa Komisjoni farmatseutilise komitee liige. Ta on olnud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ekspert Moldovas 2011. aastal ja Gruusias 2013. aastal, aidates kaasa nende riikide meditsiinivaldkonna arendamisele. Alates 2022. aastast on Kristin Raudsepp ülemaailmse organisatsiooni Drug Information Association nõukogu liige Euroopa, Lähis-Ida ning Aafrika piirkonnas.
• Dr Raudsepp on hinnatud asjatundja ravimite alal, ta on juhtinud üle-euroopalist töörühma ravimite kättesaadavuse küsimustes ja olnud paljude rahvusvaheliste erialakonverentside korralduskomitee liige ja lektor.