Põlva haigla aasta arst Silver Merisalu: meie juurde tullakse teenuseid saama ka kõige kaugematest nurkadest

Jaanuaris selgusid Põlva haigla 2024. aasta parimad töötajad. Aasta arsti tiitli pälvis kirurgia osakonna juhataja üldkirurg dr Silver Merisalu.

Milliste mõtetega võtsite vastu Põlva haigla aasta arsti tunnustuse?

Iga märkamine teeb südame soojaks, kuid eeskätt näen selle taga kogu tööka kirurgia kollektiivi tunnustamist. See näitab, et meie viimase viie aasta töö on andnud tulemusi, mis teistelegi silma jäänud.

Tulite Põlva haiglasse kirurgia osakonna juhatajaks 2020. aastal. Milline oli teie eelnev töökogemus ja miks otsustasite sellise muudatuse teha?

Enne Põlva haiglat olen töötanud pikemalt Võru haiglas (aastatel 2006-2022), osalise koormusega Valga haiglas (2006-2018) ja Medita kliinikus 2014. aastast tänaseni. Põhjuseid põhitöökoha vahetamiseks oli mitmeid. Kindlasti soov end üle pika aja uues keskkonnas ja uues rollis proovile panna. Hästi sobis ka Põlva haigla töökorraldus, mis kirurgia kohapealt ei sisalda öövalveid. Olukord Põlva kirurgiaga polnud kergemate killast, kuid usun, et kui teinekord meelega end raskemasse olukorda asetada, siis arened nii inimese kui spetsialistina.

Mis teid seda muudatust tehes ees ootas, arvestades, et see jäi koroonaaega?

Ees ootas eelkõige vajadus kirurgia töömahtusid tõsta ja olla hea partner majasiseselt nii kolleegidele kui piirkonna perearstidele ja Tartu Ülikooli Kliinikumile. Koroonaaeg tekitas omajagu segadust ja lisatööd, kuid tagantjärgi hinnates siiski mitte midagi drastilist. Minu põhieesmärk oli tagada kirurgilise töö katkestusteta toimimine, mis ka õnnestus.

Milline on teie töö Põlvas praegu?

Käib igapäevane ravitöö ja enamuse aja aastast ka praktikantide juhendamine. Töö on mitmekesine, tegelen nii operatiivse kirurgia, seedetrakti endoskoopiliste uuringute kui statsionaarse ja ambulatoorse ravitööga, lisaks administratiivsed tööülesanded. Patsientuur on maakonna üldkirurgile omaselt väga lai. Siin on sageli just üldkirurg see spetsialist, kes ühelt poolt ravib n-ö oma haigeid, kuid sageli on ka suunanäitajaks mõne teise eriala spetsialisti juurde.

Millistele valdkondadele olete peamiselt keskendunud?

Ma ei saa öelda, et ma ise oleks millelegi eraldi spetsialiseerunud. See polegi hästi võimalik maakonna tingimustes, sest kogu töö tahab tegemist. Enamlevinud plaanilised pöördumised on seotud näiteks songade, sapikivitõve, hemorroidide, pindmiste naha uudismoodustistega ning erinevate kehapiirkondade valudega diferentsiaaldiagnostikaks.

Põlvasse tulles ütlesite, et peate mõistlikuks arendada haiglas eeskätt päevakirurgilisi tegevusi ja endoskoopilisi uuringuid, mis võiksid igas maakonnas olla kohalikele inimestele kohapeal kättesaadavad. Kuidas on sellega läinud?

Täna see kõik töötab. Põlva haiglas teeme aastas umbes 1000 seedetrakti endoskoopilist uuringut ja 1000 operatsiooni, neist enamus päevakirurgias. Hakkasime patsientidele pakkuma mugavamat koloskoopiat anestesioloogi juhitud analgosedatsiooni tingimustes. Lisaks, kuna riigi piires on ravi- ja uuringute järjekordades päris suuri erinevusi, siis sõidetakse meile teenuseid saama ka teistest piirkondadest. Lausa kõige kaugematest nurkadest.

Millisena näete Põlva haigla rolli piirkonnas? Olukorras, kus kõike tõmmatakse pidevalt kokku, siis millised teenused peavad Põlva haiglasse kindlasti alles jääma?

Minu arvates kõik see, mis täna toimib, võiks lähematel aastatel edasi toimida. Ehk siis põhierialad nagu erakorraline meditsiin, sisemeditsiin ja üldkirurgia ning meie haigla kontekstis ka taastusravi, kuhu on samuti palju panustatud ja mis annab haigla kvaliteedile palju juurde. Lisaks veel erinevad teenused, mida väiksemas või suuremas mahus suudame pakkuda. Ei jõua neid kõiki siin üles lugeda. Siit edasi veel midagi kokku tõmmata oleks väga keeruline, sest haiglat tuleb vaadelda kui tervikut. Sisearstil on keeruline töötada, kui majas kirurgi pole ja vastupidi. Ma ise küll patsiendina, kodanikuna ei tahaks elada maakonnas, kus pole üldhaiglat, gümnaasiumi jne.

Millistest spetsialistidest ja teenustest tunnete kõige enam puudust?

Arvan, et oleme kirurgias praegu isegi päris hästi kaetud: meil tegutsevad lisaks üldkirurgidele mitmed ortopeedid, LOR arstid, uroloog, günekoloog, lisandus ka noor anestesioloog. Piiratud ressursside tingimustes ei ole lihtne uue aparatuuri soetamine.

Mis on teie osakonnas ja haiglas hästi?

Kirurgia osakond täidab Tervisekassa lepinguid, möödunud aastal esitasime ka veidi ületööd. Viimasel paaril aastal on haiglasse lisandunud jõudsalt uusi motiveeritud töötajaid, kes on toonud uut vaatenurka ja lisanud kompetentsi erinevates valdkondades. Järjepanu toimub erinevate osakondade kaasajastamine.