Pole selge, kui palju COVID-19 vaktsiini Eesti esialgu saab

Täna kinnitati esialgne COVID-19 vaktsineerimise plaan. Seda pressikonverentsil tutvustanud sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et hetkeseisuga pole ükski vaktsiinitootja saanud Euroopa Ravimiametilt müügiluba, kuid senise kokkulepe alusel võib hinnata, et Eestile saabuv kogus esimese kvartali jooksul võimaldab vaktsineerida ligi 100 000 inimest (200 000 doosiga).

"Loomulikult meile meeldiks, et see kogus oleks suurem ja me oleme ka vastava taotluse esitanud, aga arusaadavalt peame lähtuma Euroopa Liidu elanike arvust ning tootjate tootmisvõimekusest," ütles Kiik. "Kui saame rohkem, on hästi."

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse seletas, et esimene vaktsiinide tarne toimub kolme päeva jooksul peale Euroopa Ravimiameti müügiloa saamist. Pfizer/BioNTechi vaktsiini müügiluba loodetakse saada 29. detsembril ja Moderna vaktsiini müügiluba 12. jaanuaril.

Jesse tõdes, et kahjuks pole veel selge, kui palju vaktsiini Eestisse tegelikult tarnitakse, sest lubatud kogused muutuvad kiiresti. Näiteks olevat eelmise nädala reede hommikul lubatud esialgu ligi 10 000 doosi, päeva lõpuks aga 40 000 doosi.

"Meie huvi on saada esimene tarne võimalikult suur, et saaksime hakata esimesena vaktsineerima tervishoutöötajaid, seejärel hooldekodude elanikke," rääkis Jesse. Ta lisas, et niipea, kui tarned on kinnitatud, saab hakata välja andma kuupäevalisi teateid. Riskirühmade inimesed saavad teate e-posti kaudu või võtab perearst ühendust. "See hakkab juhtuma jaanuari jooksul ja sõltub vaktsiinide tarnegraafiku teadasaamisest."

Kui tuleb vaktsineerida kahe doosiga, siis vaktsineeritakse nii, et oleks kindlus ka teise doosi olemasolus. See tähendab, et kui tuleb näiteks 20 000 doosi, siis tehakse vaktsineerimisnimekiri 10 000 inimesele.

Mis saab siis, kui vaktsiine tuleb vähem?

Kiik nentis, et alles siis, kui on teada, kui palju vaktsiine esialgu tuleb, saab paika panna, kes vaktsiini kõigepealt saavad. Alustatakse tervishoiutöötajatest, regionaalset eristamist kavatsetakse teha ainult äärmisel juhul, kui saadud vaktsiini kogus on väga piiratud. Kui saadud kogus ei kata kõiki tervishoiutöötajaid ära (ca 30 000 inimest), eelistatakse neid, kes puutuvad nakkushaigetega kokku ja kuuluvad riskirühma.

Kiik ütles, et Eestil ei ole ohtu vaktsiinist üldse ilma jääda, kuna Euroopa Liidus kehtib solidaarsusprintsiip ja vaktsiinide jaotamisel lähtutakse elanike arvust.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst Marje Oona rääkis, et COVID-19 haigus tabab kõige raskemalt eakaid ja teatud krooniliste haigustega inimesi.

"Need on perearstikeskuste nimistute patsiendid. Me saame haigekassast vastavate riskirühmade inimeste nimekirjad, mille alusel saame vaktsineerimisega alustada," ütles Oona. Oluline riskigrupp, kes võivad seda haigust väga raskelt põdeda, on hooldekodude elanikud. Oona rõhutas, et hooldekodudes on gripivaktsiinidega mitmeaastane kogemus. "Seal toimub vaktsineerimine nende tervishoiutöötajate abil, kes nagunii hooldekodude elanikel silma peal hoiavad. Perearstikeskuste töötajad võivad neid abistada."

Oona lisas, et vaktsineerimise teemal on tänavu koolitatud ligi 1000 tervishoiutöötajat ning valmidus on kiiresti ka COVID-vaktsiinide koolitusi tegema hakata, kui vaktsiin saab Euroopa Ravimiameti heakskiidu.

Milliste krooniliste haigustega inimesti eelistatakse?

"Riskirühmade seas on inimesi, kes on omakorda natuke suurema riskiga. Vastavalt sellele teadmisele saame paindlikult nimekirju moodustada," ütles Oona. "Meil on teada üldine riskirühmade nimekiri, aga me teame, et mida vanem on inimene ja mida kehvem on tema neerufunktsioon, seda suuremas riskis ta on. Diabeetikutel on suurem risk kui näiteks tavalise kõrgvererõhutõvega patsiendil. Neist teadmistest tulenevalt saame teha otsuseid."

Oona avaldas lootust, et perearstidele tulevad ka konkreetsemad soovitused. "Vaktsineerimise plaanis on kirjas, et perearst saab individuaalsel juhul alati ise otsustada, aga kui kogused on väikesed, siis me defineerime riskirühmad, kellest soovitame vaktsineerimist alustada," lisas ta.

Jesse lisas, et perearstikeskustele jääb paindlikkus oma töö korraldamisel. "Sõltuvalt eeldatavatest tarnekogustest saame öelda, kui kitsalt peab prioriteete tegema, aga korraldus perearstikeskustes jääb arstide otsustada," rääkis Jesse.