Põhja-Eesti Regionaalhaigla korraldatud õppus pani asutuste koostöö proovile
Möödunud nädalal korraldas Põhja-Eesti Regionaalhaigla masskannatanutega sündmuse õppuse „Morna madin“, millesse olid kaasatud regionaalhaigla kiirabikeskus, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Tallinna Kiirabi, Pärnu Haigla, Ameerika Suursaatkond, Elron ja Eesti Raudtee.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Regionaalhaigla kriisikoordinaatori Mari Kolga sõnul võib 4. oktoobril toimunud õppust julgelt nimetada suurõppuseks, kus mängiti läbi masskannatanutega situatsiooni lahendamine selle toimumisest kuni lõpliku ravi faasini haiglas.
"Olen ütlemata tänulik kõigile, kes õppuse toimumisse oma panuse andsid – korraldajad, mängujuhid, reageerijad-mängijad, kannatanud - igaühe panus oli oluline! Minu peamine soov ja unistus, et lahendatakse üheskoos stsenaarium, mis õppuse korraldajad on loonud, täitus täielikult ja see annab indu järgmiste õppuste planeerimiseks," ütles Kolga.
Politsei- ja Piirivalveameti valmiduse teenuse koordinaator Birgit Siim lisas, et nende asutusel oli väga hea meel sarnasel õppusel osaleda.
"Saime oma eesmärgid täidetud ja leidsime üles kohad, mida peame veel lihvima. Meile väga meeldis, et saime harjutada sündmust kui tervikut, kuivõrd enamasti saame läbi mängida vaid teatud elemente. Oli suurepöärane staabitöö harjutamise võimalus nii paljude reaalselt kohal olevate üksuste juhtidega ning saime hea ülevaate teiste ametkondade tegevustest ja võimekustest suursündmustel," rõhutas Siim.
Päästeameti välijuht Tarmo Klooster sõnas, et õppus andis võimaluse harjutada erinevate teenistuste koostööd võimalikult reaalsetes tingimustes ja tulemus näitas, et koostöö nii sündmuskohal kui ka staabis sujus väga hästi.
"Äkkrünnaku sündmuse korral on pääste roll sündmuskohal suhteliselt teisejärguline, põhiraskus on politseil. Põhiliselt seisneb see kannatanute transpordis ohukoldest meedikute juurde. Vajadusel ka sündmusega kaasneva tulekahju või varingu jms likvideerimist. Õppuse korraldajaid võib kiita selle eest, et oli suudetud leida suur hulk „kannatanuid“, mis andis võimaluse harjutada erinevate teenistuste koostööd võimalikult reaalsetes tingimustes."
"Eesti Raudtee ja Elron on väga tänulikud operatiivteenistustele. Taolised keerulised õppused on ääretult olulised erinevate osapoolte võimekuste ja võimaluste treenimiseks. Üks võtmesõnu on siin kindlasti koostöö. Ja nagu õppus näitas, on koostöö meil väga hea," täiendas Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper.
