Piret Rospu: kaitsemaskid oleks võinud kohustuslikuks teha juba varem

Kas teie arvates on mõistlik, et maskid on avalikes siseruumides kohustuslikud ja miks?

Jah, minu arvates on see mõistlik ja kohustuslikud oleksid need võinud juba natuke varem olla. Kevade, suve ja sügisega on järjest kogunenud teaduslikku tõendust selle kohta, et maskid aitavad vähendada rääkides, köhides ja aevastades õhku paiskuvaid süljepritsmeid, mis on viiruse peamised kandjad. Kuigi teaduslik konsensus liigub selles suunas, et ka olmesituatsioonides esineb koroonaviiruse aerosoolset levikut, mida tavalised maskid pidurdada ei suuda, ei ole aerosoolid ehk õhu kaudu levimine õnneks viiruse peamine levikuviis. Peamine levikutee on siiski süljepiisad ja -pritsmed, mille keskkonda paiskumist maskid tõhusalt pidurdavad.

Leviku tõkestamisel ei saa lootma jääda ainult sümptomaatiliste inimeste isolatsioonile või maski kandmisele, kuna viirus on nakkusohtlik juba 1-2 päeva enne haigussümptomite avaldumist. Lisaks on osa nakatunutest asümptomaatilised, kuid ka nende ülemisest hingamisteedest on isoleeritud sama palju viiruseosakesi kui haigussümptomitega inimeste hingamisteedest. Kuna täiesti tervena näivad inimesed võivad enda teadmata nakkusohtlikud olla, peakski maskide kandmine siseruumides olema universaalne.

Milliseid maske peaks kandma ja millistest pole kasu?

Erinevates olukordades kasutamiseks sobivad erinevad maskid. Olmesituatsioonides nagu ühistranspordis, kauplustes või raamatukogus kasutamiseks sobivad riidest maskid, ise õmmeldud maskid või ühekordsed kirurgilised maskid, kui need on olemas. Igaüks saab valida endale sobiva ja mugavalt näos istuva maski. Kuigi maskid on eeskätt selle jaoks, et teisi inimesi kaitsta maskikandja hingamisteede eritiste eest, ütlevad viimased CDC seisukohad, et väiksema ulatusega kaitset võib oodata ka maskikandjale endale.

Tavakontaktil meditsiiniasutustes (ambulatoorsed vastuvõtud, vere võtmine, sidumised, enamus radioloogilisi uuringuid jne) sobivad kasutamiseks kirurgilised maskid. Sellises olukorras pole vahet, kas ees on kirurgiline mask või respiraator. Kui kõikidel on maskid ees, on oodatav kaitse enam-vähem ühetaoline.

Kui töötatakse COVID-19 osakonnas või kui ükskõik millisel patsiendil teostatakse aerosoole genereerivaid protseduure (näiteks intubeerimine, hingamisteede aspireerimine, praktiliselt kõik hambaravi protseduurid, seedetrakti ülaosa endoskoopiad jm), on vajalik vähemalt FFP2 respiraator, kaitseprillid, kindad ja vetthülgav kittel või kilepõll. Nendes olukordades on personali kaitsmiseks juba vaja infektsioonikontrolli meetmete head järgimist ja tõhusaid isikukaitsevahendeid.

Vastuoluline on kaelasallide ja ühekordsest puuvillasest riidest maskide kandmine, kuna osa uuringutes on leitud, et need soodustavad suuremate süljepritsmete lõhustumist väiksemateks ja kauem õhus heljuvateks osakesteks. Puuvillariidest ühekordsetest maskidest eraldub köhimise ja aevastamisega väikseid kangakiude ja nende seast on olnud raske eristada, kas õhku paiskub hingamisteede eritisi rohkem või vähem. Selliseid tulemusi pole aga leitud sugugi mitte kõigis uuringutes. Kui kanda kaelasalli või puuvillariidest maski, võiks tegemist olla vähemalt mitmekordse kangaga.

Kes peaksid kaitsemaski kindlasti kandma ning kellel pole soovitatav seda teha? Kellele võib see lausa kahjulik olla?

On mõned inimesed, kellel on maski kasutamine KEELATUD:

• alla kaheaastased lapsed;
• inimesed, kellel tavaõhku hingates langeb hapniku tase veres allapoole normaalset (reeglina on need raskete kopsu ja südamehaigustega patsiendid, kes vajavad kodust hapnikravi);
• inimesed, kes erinevatel põhjustel ei ole võimelised oma maski ise eemaldama (näiteks halvatusega, voodihaiged, teadvusetud, sügava psüühikahäirega inimesed).

On mõned olukorrad, kus võib maski kandmisele teha erandi:

• maski kandmise kohustust ei ole alla 12aastastel lastel;
• kuulmispuudega inimestega rääkimisel, kui suu nägemine on vajalik kõne mõistmiseks (selles olukorras võiks kasutada läbipaistvat visiiri);
• kui isiku tuvastamiseks palutakse mask eemaldada;
• erakorralistes olukordades, kus on tõsine oht inimese elule või tervisele.

Raviga hästi kontrollitud kroonilised haigused, seal hulgas kroonilised hingamisteede või südame-veresoonkonnahaigused ei ole põhjus, miks maski mitte kanda. Kerge ja mõõduka raskusega kroonilisi haigusi (sealhulgas hingamisteede- ja südame-veresoonkonnahaigusi) põdevad patsiendid on COVID-19 raskest kulust eriti ohustatud ja seetõttu peaksid need grupid ja nende läheduses viibivad inimesed maske kandma.