Piret Mitt: mida teha hospitaalinfektsioonide vältimiseks? (1)
Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Piret Mitt rääkis arstide päevadel hospitaalinfektsioonidest koroonaajal.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Piret Mitt rääkis, et seoses Covid-19ga tekkis hospitaalinfektsiooni defineerimise probleem. Kui varem oli kokku lepitud, et hospitaalinfektsioon on rohkem kui 48 tundi pärast hospitaliseerimist tekkinud infektsioon, siis koroonaviiruse kuni 14-päevane peiteperiood purustas selle kokkuleppe.
"Kindel on see, et kuni kaks päeva pärast hospitaliseerimist avaldunud infektsioon on kodutekkene ja rohkem kui 14 päeva pärast hospitaliseerimist haiglatekkene," ütles Mitt. "Vahepealne seis on ebamäärane. Tõenäoliselt haiglatekkene on infektsioon, mille sümptomite teke on 8-14 päeva pärast haiglasse vastu võtmist, kuid kõige segasem on olukord infektsiooniga, mille sümptomid tekivad 3-7 päeva pärast hospitaliseerimist."
Lisaks patsientidele haigestuvad ka tervishoiutöötajad. Terviseamet on alates 2020. aasta aprillist kogunud tervishoiuasutuste töötajate haigestumise andmeid. Haigestunud on 4 protsenti arstidest ja 8 protsenti õdedest. Kahjuks puuduvad andmed, kui paljud neist juhtudest on olnud haiglatekkesed.
"Miks töötajad ja patsiendid nakatuvad ja miks meil ei õnnestu seda vältida?" küsis Mitt. "On mitmeid võimalusi, kus tervishoiutöötaja võib nakatuda nii väljaspool haiglat, saada nakkuse haiglas kolleegilt või patsiendilt. Viimast kartsime alguses kõige rohkem." Siiski on selgunud, et suurim risk tervishoiutöötaja nakatumiseks on läbi lähikontakti väljaspool haiglat, eelkõige kontaktist koroonapositiivse perekonnaliikmega. Kusjuures need töötajad, kes puutusid rohkem kokku Covid-patsientidega, ei nakatunud võrreldes üldise keskmisega rohkem. Mitt rääkis, et mitmes uuringus on välja tulnud nakatumise risk puhketubades ja sööklates, kus mask ära võetakse ja tuntakse end vabamalt. Seega on töötajal suurem oht nakatuda väljaspool haiglat või lähikontaktis teise tervishoiutöötajaga kui tööalasel kokkupuutel patsientidega.
"Tänaseks oleme aru saanud, et seda viirust meil likvideerida ei õnnestu, aga mida saame tervishoiuasutuses teha, et viirust sealt eemal hoida?" küsis Mitt. "Me saame vaktsineerida, sümptomeid skriinida. Samuti on oluline kiire testimine, haige töötaja koju jäämine. Saame külastamise keelata, kui meil on kõrge haigestumine."
Kõik see oleks justkui lihtne, kuid probleemiks on koroonaviiruse pikk peiteperiood. Algselt negatiivsel patsiendil võib haigus avalduda 14 päeva pärast hospitaliseerimist. Probleemiks on ka asümptomaatiliste suur osakaal ja tüüpiliste sümptomite puudumine, mistõttu hilineb testimine. Seejuures tuleb arvestada valenegatiivse tulemuse võimalusega PCR-testi puhul.
"Üheks probleemiks on ka see, et haiged töötajad ei taha koju jääda. Pean möönma, et see oli suurem probleem enne koroonaaega," lisas Mitt.
Viiruse leviku vähendamiseks on oluline ka ventilatsioon ja eraldi palatid nakkusohtlikele patsientidele. Edasi rääkis Mitt administratiivsetest meetmetest ehk töökorraldusest. Siia alla kuulub ka kätehügieeni järgimise nõue ja pindade puhastamise kord, kuigi koroonaviiruse puhul on pindade kaudu nakatumise osatähtsus märkimisväärselt vähenenud võrreldes algusajaga, ütles Mitt.
"Kõige väiksema efektiivsusega peetakse isikukaitsevahendeid, aga ometi oli see pandeemia alguses üks suur probleem. Kui eelmisel kevadel oli meil peamine küsimus, kas isikukaitsevahendeid on piisavalt, siis sel kevadel arutasime, kas neid kõiki ikka vaja on," jätkas Mitt. "Kindel on see, et mütse ja jalatsikatteid enam vaja pole. Kõige olulisem on kaitsta hingamisteid."
Ta rääkis, et kinnaste ja kitlite väär kasutamine võib põhjustada tervishoiutöötaja enda nakatumise viirusega, eelkõige nende eemaldamisel. Veel suurem oht on, kui käiakse ühe patsiendi juurest teise juurde kindaid ja kitleid vahetamata. Siis on risk ka teiste mikroorganismide ülekandeks.
Kindlasti on kõikide hospitaalinfektsioonide vältimisel oluline osa töötajate koolitusel. Reeglid üksi ei tööta, vaid neid tuleb ka õigesti järgida. Hooldekodud on selles osas väga omapead jäetud.
"Vältimise teema juures ei saa üle ega ümber vaktsineerimisest. Kui vaadata vaktsineerimise hõlmatust erinevate ametite kaupa, siis arstide hulgas on see kõige parem, kuid ometi on osa vaktsineerimata," ütles Mitt ettekande lõpus. "Kallid arstid, selleks, et näidata eeskuju, peame ise olema kõik vaktsineeritud! Kardan, et meil ei õnnestu Covid-19 hospitaalinfektsioone täiesti vältida, see on niivõrd kompleksne teema, kuid kindlasti saame neid vähendada."
