PILDID | Vähiliit esitles mobiilset kompuutertomograafi

Esmaspäeval toimus Tallinnas pidulik üritus, kus Vähiliit esitles uut mobiilset kompuutertomograafi, mis osteti sel aastal heategevusfondi P&E Foundation MTÜ ja paljude teiste Eesti heategijate toel. Vähiliit plaanib 2025. aastal käivitada koostöös Tervisekassaga täislahenduse kopsuvähi varajaseks avastamiseks ka väiksemates linnades ja asulates, et tõsta kopsuvähi sõeluuringu läbiviimise võimekust katta tulevikus kogu Eesti. Mobiilse kompuutertomograafi operaatoriks saab konkursi tulemusel Viljandi Haigla, kellega sõlmiti täna leping.

"Tänu Tervisekassa, Eesti Vähiliidu ja Viljandi Haigla edukale koostööle sõidavad mööda Eestimaa teid juba mammograafiabuss ja mobiilsed diagnoosikabinetid - päästetud on sadu elusid, toetatud tuhandeid vähihaigeid," rääkis Vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt. "Alates oktoobrist läheb kompuutertomograaf Viljandi Haigla käsutusse."

"Miks on mobiilne kompuutertomograaf nii oluline? Statistika näitab, et Eestis on suremus kopsuvähki Euroopas üks kõrgemaid ja peamine põhjus peitub kasvaja liiga hilises avastamises," jätkas ta. "Erialaarsti konsultatsioonile pääsemise järjekorrad on pikad, kuid kopsuvähi diagnoosimise jaoks on kuude pikkune ooteaeg lootusetult hilja. Probleem on eriti terav väikelinnades."

Vähiliidu mobiilne kompuutertomograaf võimaldab Egipti sõnul nii kopsuvähi sõeluuringuid kui ka teisi erialaarstide poolt määratud uuringuid inimeste elukoha lähedal nii suuremates keskustes kui maapiirkondades. Antud hetkel on Vähiliidu mobiilne kompuutertomograaf ainulaadne kogu maailmas. Ta on võimeline töötama akudel ja kasutama päikesepaneele.

Vähiliidu president Vahur Valvere nentis, et kopsuvähk on tõsine probleem: "Igal aastal diagnoosime 800-850 esmast kopsuvähi juhtu. Seda on palju. Ta on sageduselt meestel teisel, naistel neljandal kohal."

Valvere sõnul on kopsuvähi puhul põhiprobleem Eestis suremus. Kopsuvähk on vähihaigetel surmapõhjus number üks.

"Üks väga oluline lõik on kompuutertomograafia põhine kopsuvähi sõeluuring," sõnas ta. "Tartu kolleegid eesotsas kaasprofessor Tanel Laisaarega viisid Tartus väga edukalt läbi kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekti - juba esimesel aastal diagnoositi 39 esmast vähijuhtu."

Kui tavaliselt diagnoositakse kopsuvähki suhteliselt hilja, vaid umbes 25% esimeses või teises staadiumis, siis sõeluuringu programmis oli algstaadiumis leitud vähi osakaal 60%.

"See näitab, et sõeluuring on vajalik ja efektiivne. Loodame, et Tervisekassa leiab vaatamata pingsale finantsolukorrale siiski võimaluse Tartumaalt selle projektiga laieneda ka Viljandi- ja Ida-Virumaale ja tulevikus Eestimaale laiemalt," avaldas Valvere lootust.

"Kui meie rahalised võimalused lähevad paremaks, siis me kindlasti tahame, et kopsuvähi sõeluuring oleks kättesaadav üle kogu Eesti, aga lähme sammsammult ja see on esimene väga oluline samm," ütles Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane. "Tervisekassa poolt on lubadus olnud, et sõltumata sellest, kui keeruliseks meil läheb finantsolukorraga, siis haiguste ennetus ja tervisedendus on need asjad, kuhu tasub alati panustada."

Galerii

Galeriis on kokku 12 pilti.