Pikka COVID-it põeb reeglina vaktsineerimata patsient

Haigekassa avaldas COVID-19 kaugmõjusid hindava analüüsi. Vastavalt WHO poolt pakutud definitsioonile hakatakse lugema long-COVIDi haiguse episoodi alates 3. kuust peale esmast positiivset COVIDi testi ning kestab vähemalt kaks kuud. Haigekassa andmebaasi mõistes tähendab see, et isikule on esitatud mistahes COVIDiga seotud raviarve kolme kuu möödudes positiivsest testi tulemusest ja tal esineb COVIDiga seonduvaid raviarveid jätkuvalt kahe kuu jooksul.

Poole aasta jooksul (september 2021 kuni veebruar 2022) haigestus haigekassa andmebaasi alusel long-COVIDisse 2582 patsienti. Long-COVIDi sagedus on 1,7% nakatunutest ja 4,6% ägeda haigusega haiglasse sattunutest.

Haigekassa andmeil on long-COVIDi haige sagedamini naisterahvas kui meesterahvas. Haigestuvad igas vanuses inimesed, mediaan on 43 eluaastat. Näha on haigete hulga tõusu üle 30-aastaste naiste hulgas. Meeste puhul on vanuseline jaotuvus ühtlasem, suurenedes pigem 60-eluaastast. Võib väita, et long-COVIDi haige on vaktsineerimata patsient – vaid 1,5% haigestunutest olid enne esmast COVIDisse haigestumist vaktsineeritud.

Umbes viiendik (21,8%) long-COVIDi haigetest on varasema kahe aasta jooksul omanud raviarvet diagnoosidega, mis haiguseid seostatakse long-COVIDi tekkega: psüühika- ja käitumishäire diagnoosiga (RHK-10 F), vereringeelundite haigusega (I), hingamiselundite haigusega (J) või omanud patoloogilist kliinilist või laboratoorset leidu (RHK-10 diagnooside grupp R).

Long-COVIDi episood koosneb 2-21 (keskmiselt 3) raviarvest. Keskmiselt algas long-COVIDi episood kuue kuu möödudes positiivsest testi tulemusest ja on kestnud keskmiselt 5,4 kuud (27 päeva kuni 22 kuud). Long-COVIDi perioodi vältel vajab haiglaravi ligi 7% patsientidest.

Vaadates isikute ja visiitide (arvete) arvusid, on suurim koormus üldarstiabil (86% patsientidest ja 62% kõigist episoodide arvetest), seejärel eriarstiabil (26% patsientidest ja 17% arvetest), hooldusabil (8% patsientidest ja 17% arvetest) ja taastusravil (6% patsientidest ja 4% arvetest).

Kogu episoodi keskmine ravikulu ühe patsiendi kohta tuleb 588 eurot. Kõigi 2582 patsiendi long-COVIDi raviks on haigekassa maksnud üle 1,5 miljoni euro. Kulude poolest on kallim ravietapp olnud hooldusravi (50% kogusummast), siis eriarstiabi (38%), taastusravi (9%); üldarstiabile kulus 2,9% kõigist long-COVIDi kuludest.

Tegelikud ravikulud on selle võrra suuremad, et suur osa esmatasandi ravi kuludest kaetakse pearahast, mis ei ole teenuste alusel arvutatav raviarvelt ja mille tõttu pearaha kulud siin esitatud summas ei sisaldu.

Haigekassa analüüsiga saab tutvuda siin.