Pika COVIDi sümptomeid on seinast seina, kokku üle 200 Celsiuse tervisekooli ettekandeid saab järelvaadata!

Perearst Piret Rospu seletas, et pikaks COVIDiks nimetatakse seda, kui haiguse sümptomid pole vähemalt 12 nädala jooksul taandunud ja selle taga pole mingisugust muud haigust. Tema sõnul on kirjeldatud üle 200 sümptomi.

Haiguse käsitlus algab perearstist, kes vaatab patsiendi läbi, teeb esmased uuringud ja kui vaja, kaasab teised spetsialistid. Tavaliselt pole vaja. Ravi on üldjuhul sümptomitest lähtuv või tuleb oma elustiil ümber korraldada. Ootuspärane on haiguse lainetav kulg ehk siis korduv ägenemine ja leevenemine.

Pika COVIDi esinemissagedus on 10-30 protsenti põdenutest, aga kuna haiguse täpsed kriteeriumid ei ole paika pandud, siis on seda võimatu kindlalt öelda. Küll aga on teada, et pikka COVIDit tekib rohkem vaktsineerimata inimestel. Üle 98 protsendi pika COVIDi patsientidest Eestis on vaktsineerimata. Rohkem tekib neid probleeme vanemaealistel, kel on rohkem muid haigusi. Mingil põhjusel ka naistel. Samuti neil, kel COVIDi äge kulg oli raskem, kes vajasid haiglaravi või kel oli rohkem sümptomeid ägedas COVIDi faasis.

Rospu rõhutas, et pika COVIDi eest kaitseb kõige paremini vaktsineerimine. On ka teada, et kui inimene oli vaktsineerimata, haigestub ja saab pika COVID, siis seejärel vaktsineerides 31% sümptomid kadusid, 5% need paranesid, 29% sümptomid ei muutunud ja 3% need halvenesid.

„Seda ei osata selgitada, miks see nii on,“ märkis Rospu.

Pika COVIDi puhul on kõige sagedasem probleem väsimus, mis võib olla nii, et mõnel päeval on kõik hästi ja teisel ei ole. Sarnasusi on kroonilise väsimuse sündroomiga. Teine sümptom on köha. Sage probleem on õhupuudus. Eriti, kui kopsud on olnud haaratud ja on olnud kopsupõletik. Kindlad hingamistehnikad aitavad enesetunnet parandada, samuti aeg. Ohtlik on see, kui õhupuudus tekib järsku ja on raske või tugev ja võib olla koos rindkere valuga – siis tuleks arsti poole pöörduda. Veel võib tekkida düsfunktsionaalne hingamine ehk mõnikord peale COVIDit inimesed justkui ei oska hingata, hingatakse teistmoodi, energiamahukalt ja ebaefektiivselt. Kaasneda võivad ärevus, köha, pindmine sage hingamine, sage ohkamine, kurguköha, tõusnud vajadus sügavalt sisse hingata. Abiks on hingamisharjutused.

„Rindkerevalu on samuti üpris sage,“ jätkas Rospu. Arsti vastuvõttu vajab rindkerevalu, mis on järsku tekkinud, tugev, halveneb füüsilisel pingutusel või kiirgub lõuga, vasakule õlga, kätte või abaluu taha.

Peale COVIDi põdemist esineb südameprobleeme – näiteks südamelihasepõletik, südamepaunapõletik, südame rütmihäired. Samuti on soolestikuprobleeme, mis meenutavad soole ärritussündroomi. Võib esineda kroonilist kõhulahtisust, kõrvetisi, puhitust, kõhuvalu, kiiresti tekkivat täiskõhutunnet ja aeglast seedimist. Võib proovida toitumise muutmist. Pika COVIDi patsiendijuhendis on selleks soovitused olemas.

Muid probleeme on veel terve pikk rida: muu hulgas diabeet (uus või olemasoleva halvenemine), kilpnäärmeprobleemid, neerufunktsiooni halvenemine, liigese- ja lihasevalud, mis võivad sarnaneda reumale, nahalööbed ja nõgestõbi, trombid ja hüübimisprobleemid. Pikk COVID võib mõjutada ka suguteid. Meestel rohkem kui naistel – muu hulgas näiteks erektsioonihäired, sperma kvaliteedi langus. Naistel on kirjeldatud tsüklihäireid, mis on hästi sagedased. Pikaajaline mõju viljakusele nii meeste kui naiste puhul pole teada.

Lapsed põevad rasket COVIDit harvem ja neil on ka pikka COVIDit harvem. Sümptomid on enamvähem samad nagu täiskasvanutel. Peamiselt väsimus, peavalu, õhupuudus ja düsfunktsionaalne hingamine.

„Laste eripära on see, et neil võib tekkida multisüsteemne põletikusündroom, umbes 4-6 nädalat pärast COVIDit, mis võib olla olnud täiesti asümptomaatiline,“ rääkis Rospu. Siis on lastel alati kõrge palavik, mis ei tule hästi alla, ning vähemalt kahe elundsüsteemi haaratus. Sagedamini kõhulahtisus ja nahalööve, aga võivad olla ka muud, näiteks neuroloogilised probleemid. Multisüsteemne põletikusündroom vajab alati haiglaravi.

Närvisüsteemi häiretest rääkis neuroloog Katrin Gross-Paju. Ettekandeid on võimalik järelvaadata Celsiuse tervisekoolist siit.