Personaalmeditsiini märgiline mõju tervishoiule

Autor: Tiina Österman, diagnostika ja personaalmeditsiini teenusejuht, Tervisekassa. Artikkel ilmus aprilli Lege Artises. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Lege Artist ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Eesti personaalmeditsiini valdkonna plaanid on maailma mõistes uuenduslikud ja seda põhjusel, et oleme väga lähedal ennetavate personaalmeditsiini teenuste kasutuselevõtule, samas kui ülejäänud maailm teeb alles kliinilisi rakendusuuringuid ja arutab nende teenuste kliinilist rakendamist pigem teoreetilises võtmes. Eesti eelis on umbes 20 aastat tegutsenud geenivaramu, mis on kogunud kokku 200 000 Eesti elaniku geeniandmed. Nende põhjal on tehtud hulgaliselt teadusuuringuid (sh loodud eestlastele spetsiifiline referentsgenoom, mis võimaldab haiguste geneetilist riski täpsemini hinnata).

Tulemas on kaks uut personaalmeditsiini teenust

2024. aasta peaks ideaalis tooma kaks uut personaalmeditsiini teenust, mis on üles ehitatud sõeluuringute eeskujul. Esiteks rinnavähi polügeense riskiskoori arvutamise teenus, mis on planeeritud riikliku rinnavähi sõeluuringu eelse nii-öelda sõelumisena. Kutse saavad kõik 40-aastased Eesti naised, kellele pakutakse geenitesti tegemise võimalust. Testi tulemusel võetakse rinnavähi suure polügeense riskiskooriga naised automaatselt järgmisel aastal riikliku rinnavähi sõeluuringu sihtrühma. Sellega laiendatakse riikliku rinnavähi sõeluuringu sihtrühma nooremaealiste naiste võrra, aga seda ei tehta terve aastakäigu alusel, nagu vanemate eagruppide puhul, vaid lähenetakse geneetilise riski põhiselt. Teisisõnu on need naised kavas lisada rinnavähi sõeluuringu sihtrühma tavapärase 50. eluaasta asemel juba 41-aastaselt.

Teine teenus on antidepressantravi farmakogeneetika teenus, mille kutse saadetakse kõigile, kellele on esimest korda elus välja kirjutatud mõni depressiooniravim. Geenitesti tulemuste põhjal saab arst teha parema otsuse järgmise antidepressandi puhul, kui esmavaliku ravim millegipärast patsiendile ei sobi (see on väga tõenäoline).

Oluline on rõhutada, et mõlema planeeritud teenuse puhul on analüüsitud tulu ja kulu ning neid teenuseid võib pidada kulutõhusateks. Ideaalis vähendame hilises staadiumis avastatud rinnavähijuhtumite hulka ja seeläbi ka suremust rinnavähki, samuti parandame antidepressantravi õnnestumise tõenäosust.

Paika on vaja panna veel kolm pusletükki

Mida võidab üks tavaline Eesti inimene näiteks viie aasta pärast oma igapäevaelus personaalmeditsiini arengust? Iga uudne meditsiinivaldkond areneb oma tempos. Kui võtta arvesse valdkonna senist arengut ja asjaolu, et me oleme üks esimesi riike, kus selliseid teenuseid kogu riigis pakkuma hakatakse, siis viie aasta pärast saame hinnata praegu plaanitavate teenuste tegelikku mõju. Samuti loodaks näha veelgi laialdasemat kliiniliste rakendusuuringute ja katseprojektide lainet, mille põhjal saab planeerida uusi teenuseid.

Praegu liigume sammhaaval ja anname endast parima, et esimesed reaalsed teenused tööle hakkaksid ja aitaksid päästa elusid. Personaalmeditsiini teenuste osutamiseks on vaja korda saada õigusruum, geeniandmetel põhinevate arvutuste tegemiseks on vaja sertifitseeritud tarkvaraga meditsiiniseadmeid ning kliinilises töörühmas on vaja kokku leppida täpne teenuste mudel ja logistika. Kui need kolm viimast pusletükki on leidnud oma koha, saab hakata personaalmeditsiini teenuseid pakkuma juba uues riiklikus IT-taristus. Kümme aastat võiks olla selline ajaperspektiiv, kus me saaksime rääkida ennetavate personaalmeditsiini teenuste laiemast rakendamisest tervishoius.

Oluline on koostöö

Personaalmeditsiini arendamiseks on vaja mitut osapoolt. Praegu vaatavad paljud enim tervisekassa kui personaalmeditsiini eestvedaja suunas, aga kuna teema on laiaulatuslikum kui ainult personaalmeditsiini teenuste väljatöötamine ja rahastamine, siis on tervisekassa vaid üks osa tervikpildist.

Personaalmeditsiini (nagu ka teiste valdkondade puhul) saab eristada täideviivat ehk korralduslikku ja poliitikakujundamise rolli. Kuigi see piir on vahel hägune ja tervisekassa täidab järjest enam ülesandeid, mis langevad pigem poliitikakujunduse valdkonda, on tervikpildi nägemisel suur roll muidugi ka sotsiaalministeeriumil. Erasektor on see osapool, kelle suurim panus seisneb usaldusväärsete tehnoloogiate ja meetodite tootmises, mida tervishoius kasutada.

Riigil on rohkem rolle, aga üks, millest veel juttu ei ole olnud, on andmekaitse tagamine. Personaalmeditsiini teenuste puhul, eriti kui me tahame tulevikus kasutada inimeste täisgenoomi andmeid, on oluline tagada andmete turvaline säilitamine. Tervise infosüsteemi juures asuv geneetiliste andmete infosüsteem võiks olla üks peamisi usalduse tagatisi, mida riik saab personaalmeditsiini teenuste puhul inimestele pakkuda. Tervishoiuteenuste raames kogutavate geeniandmete kogumise ja säilitamise (sh turvalisuse tagamise) eest vastutaks sel juhul ennekõike riik. Kuigi vastutus ja rollid vajavad veel paikapanemist, on üks asi selge: ilma koostöö ja partneriteta ei tee me personaalmeditsiinis midagi.