PERH-i taastusravikeskuses katsetatakse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise testipaketti
Põhja-Eesti Regionaalhaigla taastusravikeskuses hakatakse katsetama DORA testipaketti, mille abil hinnatakse, kas neuroloogilise häirega patsient võib juhtida mootorsõidukit.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Taastusravikeskuse juhataja dr Annelii Jürgenson rääkis PERH-i blogis, et Eestis on seni täiesti reguleerimata ala – mootorsõiduki juhtimise õigus neuroloogiliste häirete korral.
„Need patsiendid, kelle käsi ei liigu hästi või kes ei taju kõike hästi ja kes on autojuhid olnud. Naine ütleb, et kuule, käime ikkagi poes ära, aga kas ta on võimeline ohutult liikluses osalema? Perearst suudab ju ära hinnata ainult inimese nägemise-kuulmise, mõõdab ära vererõhu, heal juhul ka veresuhkru, vaatab, mis terviseandmetes on, kas epilepsiat või midagi taolist on, ja see on kõik. Aga inimesed on palju rohkemat kui need näitajad,“ selgitab dr Jürgenson, lisades, et inimese juhtimisvõime hindamisega tegelevad perearstid on sageli hädas ja suunavad inimese neuroloogi juurde, kes omakorda saadab ta taastusarstide juurde.
„Tõsi ongi see, et meie hindame neid funktsionaalsusi ja seetõttu võtsime selle enda südameasjaks, sest see on Eestis väga halvasti reglementeeritud, kes tohib üldse juhtimisõigust peatada, kuidas see toimub. Näiteks patsient saab insuldi ja see info ei jõua Maanteeametisse, et ta ei tohi enam sõita, sest ta ei ole selleks võimeline,“ toob dr Jürgenson välja kitsaskoha.
Praegu on tema sõnul insuldi taastusravi juhendis kirjas, et on soovituslik kuu aega pärast insulti autot mitte juhtida, kuid reaalselt keegi juhtimisõigust inimeselt ära ei võta, kuigi ta võib olla liikluses ohtlik.
„Meie eesmärk oli läbi mõelda, kuidas seda hindamist teha. Leidsime, milliseid testipakette mujal maailmas kasutatakse, ja võtsime ameeriklaste variandi, mis tundus meile kõige rohkem sobivat. See on üks DORA-nimeline (Driver Off-Road Assessment) testipakett. Meie tegevusterapeudid tõlkisid selle ära ja nüüd järgmise sammuna tahame seda valideerida ehk siis hakkame tõlgitud materjali patsientide peal piloteerima,“ räägib dr Jürgenson.
Samal ajal uurib üks tegevusteraapia magistrant Tallinna Tervishoiukõrgkoolist oma magistritöö raames, kas see test on arusaadav ja valiidne eesti keeles kasutada. Seejärel räägitakse läbi, kas riiklikul tasandil on selline patsientide hindamine aktsepteeritav ning kes täpsemalt hakkab seda hindamist läbi viima.