Pereõde Kätlin Kauler: ülekaalu probleemi puhul tuleb leida võti muutusteks
Ülekaalu teemaline selgitustöö on pikaajaline ning tunnustada tuleb patsiendi iga väikest edusammu, ütles pereõde Kätlin Kauler.
Artikli autor: Kivimäe Perearstikeskuse pereõde ja kooliõde Kätlin Kauler
Ülekaalu teema on väga keerukas ja väljakutseid pakkuv. Ülekaalu probleemistikuga on lõpuni väga keeruline kursis olla juba seetõttu, et sellest räägitakse paljudes eri kanalites. Patsiendid saavad mitmetest eri kohtadest nii palju erinevat informatsiooni, et otsetee adekvaatse infoni on keerukas.
Ülekaalu tõttu pöörduvad pereõe vastuvõtule ainult üksikud patsiendid. Rohkem võib neid patsiente olla arsti vastuvõtule pöördujate seas, kuna patsiendid loodavad, et mõni analüüs selgitab välja nende kaalutõusu põhjuse, või on nad jõudnud arusaamale, et just nende jaoks on õige tee bariaatriline sekkumine või mõni preparaat, mis soodustab kaalulangust.
Ülekaalulised patsiendid pereõe vaateväljas
Pereõdedena näeme rohkem ülekaaluprobleemidega patsiente korralises kroonilise haiguse jälgimise kontrollis, ka selja-/liigesevalu kaebustega patsiendiga läheb jutt kaaluprobleemidele. Samuti näeme neid patsiente profülaktilistel vastuvõttudel või juhuslikult, näiteks tervisetõendi vormistamisele eelneval läbivaatusel.
See, mida saab pereõde vastuvõtul teha, on tavapärane kaalumine, KMI mõõtmine ja vööümbermõõdu jälgimine, vajadusel saame määrata ka meie pädevusse kuuluvaid analüüse. Mõnedes keskustes on ka võimalik määrata kehakoostist.
Olen märganud, et kehakoostise, rasvaprotsendi ja muude näitajate mõõtmise tulemused võivad mõningatel juhtudel mõjuda patsiendile väikese motivaatorina, sest tulemuste kõrvalekallete võrdlemine normaalväärtusega on justkui piltlik ja parem info kui lihtsalt inimesele ütlemine, et te olete ülekaalus ja teie ülekaal mõjutab erinevaid kehafunktsioone.
Patsientide seas on hästi populaarsed ka igasugused aktiivsusmonitorid ja rakendused, millega saab jälgida oma kehalist aktiivsust ning pidada toitumispäevikut. Liikumise osas jälgitakse, et ikka 10 000 sammu iga päev tehtud saaks.
Sotsiaalmeedia kaudu jõuab patsiendini igasuguseid imedieete ja võimalusi, kuidas väidetavalt kiirelt ja efektiivselt kaalu alandada. Nende võimaluste tõenduspõhisus on kaheldav ja võimalik, et vahel tervist ohustavgi, samuti on need rohkem kommertsliku eesmärgiga. Meie lähtume oma nõuannetes siiski tõenduspõhistest soovitustest.
Oluline on elustiil
Pereõde käsitleb oma vastuvõtul elustiili üldisemalt. Samas ei ole rasvumine ja ülekaal alati põhjustatud ainult sellest, mida inimene endale suhu pistab – enamasti on vajalik komplekssem käsitlus kui vaid õigete toitumissoovituste andmine ja toitumisharjumuste analüüs. Inimeste jaoks on raske leida muude probleemide seast üles motivatsioon, järjepidevus ja tahtejõud enda kaaluga tegelemiseks. Sageli on inimese päevakava korrapäratu, ta on läbi põlenud, tal on suur töökoormus, psühholoogilised probleemid, unehäired ja muud probleemid, selle kõige foonil tekitab kaaluteemale mõtlemine kahjuks lisastressi.
Inimesele, kes ei ole eriti motiveeritud, ei ole õige rääkida, mida kõike ta muutma ja ette võtma peaks – tuleks rõhutada, et iga väiksemgi positiivne muudatus oma toitumisharjumustes on parem kui mitte midagi.
Osal mitme kroonilise haigusega patsientidest on kaalu alandamisega tegelemise motivaator võimalus saada priiks mõnest ravimist või vähendada annuseid, teised on nõus haarama käe järgmise tableti järele, peaasi et ise midagi oma eluviisis muutma ei peaks.
Lapsed ja ülekaal
Laste ülekaal on aga hoopis teine asi – kellele me sellel teemal otsa vaatame, kas lapsi mõjutavatele kaaslastele, vanemate vähesele teadlikkusele või hoopis ajapuudusele? Lapsed liiguvad üha vähem, kuid ülekaal ei ole vaid vähese liikumise tulemus.
Sageli võime näha, et pontsakatel lastel on pontsakad vanemad. Hommikul ei ole aega, koolis ei sööda koolitoitu, ja kuna lapsuke on ju söömata, siis on talle kaasa pakitud müslibatoonid, saiakesed ja limonaad. Poest ja koolikohvikust haaratakse kaasa meelitavat kraami, mida korralike toidukordade asemel manustatakse. Ei saa väita, et ülekaal on absoluutselt perekondlik, pigem on perekondlikud valed toitumisharjumused.
Tervisliku toitumise ja eluviisi teemasid käsitletakse nii lasteaia kui ka kooli õppekavas, kuid kui kodu ja keskkond seda ei toeta, on sellest vähe. Magusate jookide ja maiustuste kättesaadavus on liiga hea – ikka näeme, et toimub liigne maiustustega premeerimine. Vanematel ei ole piisavalt aega ega ka võimalusi, teadmisi ja tahtmist teemaga tegeleda ning kiirem ja lihtsam võimalus on kiirtoit.
Kokkuvõtteks
Pereõe jaoks on keeruline aja leidmine ja patsiendi motivatsiooni mõjutava võtme leidmine. Selgitustöö on pikaajaline ning tunnustada tuleb iga väikest edusammu. Püsima jäävad tulemused vaid siis, kui tasakaalustatud eluviis saab harjumuspäraseks, ka seda peab patsientidele meelde tuletama.
Leida tuleb see väike võti, mis avab ukse muutuste tegemiseks, kusjuures igal inimesel on see võti erinev. Seda võib käsitleda lausa omaette kunstiliigina.
6. oktoobril toimub diabeedikonverents „Ülekaal ja rasvumine“, kus räägime ülekaaluga seotud probleemidest läbi erinevate erialade vaate. Täpsem programm ja registreerimisinfo on leitav siit!