Peremeditsiini residentide eriavalik on väga kindel

“Need, kes kandideerisid, olid väga motiveeritud ja nende teadmised olid head,” sõnas eksamikomisjoni liige perearst Katrin Martinson.

Tema sõnu kinnitas teinegi eksamikomisjoni liige, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprorektor ning peremeditsiini professor Ruth Kalda: “Vastuvõetute üldine teadmiste tase oli hea, selles ei tekkinud mingit kahtlust. Palju oli väga motiveeritud inimesi, kelle eriavalik on hästi kindel. Tugevad noored arstid tulid meile.”

Residentuuri sisseastumiseks esitati 36 avaldust. Neist 27 oli esimene eelistus peremeditsiin, üheksal muu eriala. “Kaks inimest olid enne möödunud nädalal toimunud eksamit sisse saanud oma esimese eelistuse erialale, nii et eksamile tuli 34,” tegi Kalda kandideerinutest kokkuvõtte.

Üheksal inimesel, kes soovisid esimese eelistusena mujale minna, olid erialadena valikus radioloogia, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia, üldkirurgia, taastusravi ja sisehaigused.

Residentuuri sisse saanute hulgas oli päris mitu, kes olid arstiteaduskonna lõpetanud cum laude või suurepäraste lõpueksamite tulemustega. Oli nii otse ülikoolist tulnuid kui juba praktiseerivaid arste.

“Tänavusi lõpetajaid oli eksamil käinute hulgas 17, seda on rohkem kui möödunud aastal. Ülejäänud olid arstiõppe lõpetanud aasta või paar varem. Üks inimene tuli meile üldkirurgia ja teine neuroloogia residentuurist,” rääkis Kalda.

Need, kes n-ö tulevad üle mõnest teisest residentuurist, peavad uuesti sisse astuma, kuid saavad osa praktikast, mis on vastavuses peremeditsiini residentuuri programmiga, üle kanda.

“Üks sisse saanu oli õppinud viis aastat Soomes peremeditsiini residentuuris, mis seal kestab kuus aastat. 50% ulatuses saab ta praktika üle kanda ja lõpetada siin residentuuri kahe aastaga,” selgitas Ruth Kalda.

Rohkem mehi

Tänavu peremeditsiini residentuuri sisse saanutest olid kolmandik mehed ning see on Kalda sõnul väga hea näitaja.

“Arstiteaduskonnaski pole mehi-naisi pooleks – kolmandik mehed, kaks kolmandikku naised. Kirurgilised erialad võtavad suure osa meessoost residente ära,” viitas Kalda.

Kuid võrreldes algusaastatega, kui peremeditsiini valisid erialaks vaid üksikud mehed, on residentide sooline vahekord täna väga hea.

Osad jäid ukse taha

Kolme inimest eksamikomisjon residentuuri vastu võtta ei saanud, sest nende eksamitulemused seda ei võimaldanud.

“Need, kes sisse ei saanud, olid pärit kolmandatest riikidest ja peamiseks takistuseks oli ebapiisav eesti keele oskus. Kohati oli raske aru saada, kas tegemist oli keeleoskuse või teadmiste puudulikkuse või mõlemaga,” selgitas Katrin Martinson.

Eesti keele eksamid olid neil Ruth Kalda sõnul tehtud küll B1 või B2 tasemel, kuid kahjuks selgus vestlusel, et eestikeelses residentuuriõppes osalemiseks on keeleoskus siiski vähene. “Võimalik, et selle taha jäi ka kirjaliku eksami tulemus,” arvas ta.

Mõlema eksamikomisjoni liikme sõnul oli keeruline hinnata, kas kirjaliku eksami tulemused jäid kesiseks keeleoskuse või teadmiste puudulikkuse tõttu, kuid fakt on see, et need, keda vastu ei võetud, olid lõpetanud arstiõppe mõnes Ukraina või Venemaa ülikoolis ning seal on teistsugused õppekavad ja allikad, mille alusel õppetöö toimub.

“Eestis on need inimesed elanud paar-kolm aastat ning omavad ka lühiajalist töökogemust meditsiiniasutustes, kus on olnud võimalik toime tulla vene keelega. Näitekst Ida-Viru Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, erinevates perearstikeskustes. Neil kõigil on üldarsti kutse,” selgitas Kalda.

“See, et eesti keel pole täiuslik, ei ole residentuuris õppimisel takistuseks, aga eestikeelses õppes osalemiseks peab keeleoskus olema ikkagi piisav,” sõnas Martinson ning lisas, et paar inimest ütlesid pärast eksamit, et nad lähevad uuesti eesti keelt õppima. Kui nad suudavad keeles intensiivselt edeneda, on neil võimalik augustis residentuurieksami teises voorus uuesti kandideerida.

Teine voor augustis

“Augustis korraldame kindlasti teise eksamivooru,” kinnitas Ruth Kalda. Ning seda teevad ka teised erialad, kus kandideerijate arv oli väiksem kui kohtade arv või ei saadud eksamite tulemusel ettenähtud kohti täis.

Erialad on väga erinevad, mõnele ei tulnudki tänavu esimeses voorus soovijaid. Ühtegi avaldust ei esitatud allergoloogia-immunoloogia, hematoloogia (transfusioloogia lisapädevusega), kohtuarstiteaduse, laborimeditsiini (kliinilise mikrobioloogia lisapädevusega), nefroloogia, pediaatria (endokrinoloogia lisapädevusega), sisehaiguste (allergoloogia lisapädevusega), taastusravi (spordimeditsiini lisapädevusega) ja töötervishoiu erialale.

“Varasemad aastad on näidanud, et peremeditsiini residentuuri saame järelkonkursil täitsa palju kandideerijaid juurde. Äsja ülikooli lõpetanutele jääb esimese eksami eel eriavalavaliku kaalumisperiood sageli liiga lühikeseks,” selgitas Kalda.

Tema sõnul on perearstide vajadus on küll väga suur, kuid arusaadavalt pole võimalik sellest lõpetajate hulgast, kes Tartu Ülikoolist diplomi saavad, saada nii palju inimesi peremeditsiini residentuuri, et kõik kohad täis saaks.

“Samas, ka üldarstidel on tänases tervishoiusüsteemis esmatasandil oma koht olemas. Seegi on suur asi, kui nad ei lähe Eestist ära ja siin tööle asuvad. Paljud teevadki erialavaliku alles pärast paariaastast töötamist,” sõnas Kalda.

“Meil on tegelikult hästi, kuigi see hästi ei ole piisav vajaliku perearstide hulga tagamiseks. Taastoota me ei suuda, aga koolitame tasapisi juurde hea tasemega inimesi ja see on väga oluline,” väljendas eksamitulemustega rahulolu Katrin Martinson.