Perearstide seltsi taskuhäälingu 4. osa: D-vitamiini kohta leiab palju vastukäivat infot

Eesti Perearstide Seltsi taskuhäälingu neljandas episoodis räägivad perearstid Piret Rospu, Marje Oona ja Kristi Kalvet D-vitamiinist.

"D-vitamiin on põnev teema, mille kohta on kõikidel palju öelda ja mina isiklikult tunnen end suurema osa ajast väga segaduses," tunnistas Piret Rospu, esitades küsimuse, kui palju peaks patsiente testima ja keda?

"Enamikul inimestel, kui nad viibivad piisavalt päikese käes, D-vitamiini defitsiiti ei ole. Mina olen kirjandust lugedes aru saanud, et suured rahvusvahelised terviseorganisatsioonid ei soovita D-vitamiini sõeltestimist inimestel, kellel ei ole vitamiin D defitsiidiga seotud terviseprobleeme," ütles Oona. "Muudel juhtudel pole D-vitamiini taseme määramine põhjendatud. Saab soovitada järgida tervislikke eluviise, viibida värskes õhus, mitte ennast päikese käes ära põletada, kasutada päevitades päikesekreeme ning talvekuudel on siis võimalik võtta vitamiin D preparaate."

Oona rääkis, et D-vitamiinist on loodetud erinevate haiguste ennetuseks ja raviks väga palju, kuid praeguseks on selge, et tegu pole mingisuguse imeravimiga.

Kalvet lisas, et leidis Pubmedist vitamiin D teemal väga palju uuringuid, kuid paljud neist on küsitava kvaliteediga.

"Sageli jäi segaseks, kas vitamiin D võtmisega läks midagi inimese elus paremaks. Tegemist on toidulisandiga, ei ole raske teha platseebo kontrollitud uuringut – neid ei olnud üldse lihtne leida," rääkis ta. "Õnneks on olemas Cochrane Library, kus oli uuringuid väga paljude haigusseisundite kohta, mille osas D-vitamiin äkki natuke aitab." Neist tõi ta välja näiteks atoopilise ekseemi, tsüstilise fibroosi ja kroonilise valu, mille ravi kohta tõendeid ei leitud. See võib natuke ennetada suremust eakate seas, kes kipuvad kukkuma, aga need uuringuid ei olnud väga kõrge kvaliteediga.

"Praeguseks on läbi viidud päris suuri pikaajalisi randomiseeritud kontrollitud uuringuid testimaks erinevaid hüpoteese, kas vitamiin D manustamisest on ühes või teises olukorras kasu," jätkas Oona. "Praeguse seisuga võib selle kõik minu arusaamist mööda võtta kokku nii: on tõendatud, et vitamiin D aitab ennetada ja ravida rahhiiti lastel. Meil on tõendatud, et vitamiin D aitab osteoporoosiga inimestel (võrreldes nende inimestega, kes on osteoporoosiga, aga D-vitamiini ei saa) parandada luu mineralisatsiooni ja õige natuke vähendada luumurdude riski. On leitud ka seda, et raseduse ajal vitamiin D lisamanustamine võib vähendada näiteks preeklampsia riski." Huvitav teema on olnud infektsioonid – kas vitamiin D lisamanustamine võiks olla kuidagi kasulik, et me ei jääks näiteks COVID-19sse?

Neil teemadel arutasid perearstid Piret Rospu, Marje Oona ja Kristi Kalvet taskuhäälingus, mida saate täismahus kuulata siit: