Perearstid vajavad patsientide vaimse tervise muredega tegelemiseks väljaõppinud meeskonda

Kui palju perearstid oma igapäevases töös vaimse tervise probleemidega patsientidega kokku puutuvad?

No ikkagi väga palju. Inimene on ju tervik. Sageli patsient ei küsigi vaimse tervise kohta, tuleb hoopis muu murega, kuid vestluse käigus jõuame siiski ka vaimse terviseni.

Millised on peamised vaimse tervise mured, millega patsiendid pöörduvad või mida perearst vastuvõtul märkab?

Sagedased on unehäired, arusaamatu väsimus, tunne, et puhkus ei taasta juba pikemat aega jõudu ja energiat ei ole, halvenenud mälu, muud kehalised kaebused. Inimesed hakkavad erinevatele vaevustele põhjuseid otsima ja jõuavad perearsti vastuvõtule.

Selliseid patsiente täna veel väga palju ei ole, kes tuleks vastuvõtule teadmises, et nad peavad oma vaimse tervisega midagi ette võtma ja alustama näiteks elustiilimuutusest, töökoormuse analüüsist ja oskusest puhata.

Kui altid inimesed oma elustiili muutma on?

Inimesed on erinevad. Mõni on ise ka mõelnud, et midagi tuleb muuta, teine leiab alati põhjuse, miks midagi teisiti teha ei saa. Kõik algab vestlusest, olukorra kaardistamisest ja arusaamiseni jõudmisest. Kui on uneprobleem, vaatame päevarežiimi üle ja otsime vähese une või unetuse põhjuseid. Liigume lihtsalt keerulisemale.

Ma ei pea õigeks esmasena mõelda ravimite kirjutamisele. Sageli ei ole see ka põhjendatud, et esimese asjana ravimeid soovitada. Kindlasti peab jõudma põhjusteni, mis probleemini on viinud. Esimene samm on ikkagi olukorra kaardistamine ja seejärel saab kaaluda, millist ravi soovitada − mittemedikamentoossed juhised, teraapiale suunamine või kohene alustamine põhjusliku raviga, milleks ei ole rahustid ega uinutid.

Kui sageli õnnestub patsienti veenda, et vaimse tervise muresid saab lahendada ka ilma ravimeid võtmata? Kas nad on valmis päriselt tegutsema, kui selgub, et tablette ei kirjutatagi välja?

Nagu ütlesin, on inimesed erinevad. Mõnega jõuame kergemini ühisele meelele, teisega võib keerulisem olla. Hoolimata sellest, kas juhtum on lihtne või keeruline, peame õigetest asjadest alustama. Unerohud ja rahustid on mõeldud hädaabina juhtudel, kui teisiti ei saa ja neid määratakse lühiajaliseks kasutamiseks. Enamus muresid ei ole lühikese ajaga lahendatavad ja vajavad seetõttu teisi ravisoovitusi.

Kas perearstide juurde satub ka lapsi, kelle puhul on alust arvata, et tervisemure põhjuseks võib olla vaimse tervise probleem?

Jah, ikka. Lapsed tulevad vastuvõtule haiguste korral, kuid nad on meil ka profülaktilisel jälgimisel. Sageli pöörduvad vanemad, kui märkavad muutust lapse meeleolus või õppimisega tekivad mured, vahel soovitab perearstilt nõu küsida koolipsühholoog või pedagoog.

Tänaseks on kujunenud olukord, et ega kusagile mujale väga ei õnnestu pöörduda, olgugi et psühhiaatri vastuvõtule ei ole praegu saatekirja vaja.

Ma julgen väita, ja arvan, et see pole pelgalt minu isiklik kogemus, et praegu on Tervisekassa lepingulise psühhiaatri juurde pääsemine üsna võimatu nii lastel kui täiskasvanutel. Kindlasti on kusagil mõni erand, aga üldpilt on ikkagi selline, et seda võimalust ei ole. Ja niisugune olukord on kestnud juba aastaid.

Saatekirja nõude kehtestamine ei muuda siis ju tegelikult midagi.

Muutub nii palju, et öeldakse avalikult välja, et vaimse tervise probleemi meditsiiniline lahendamine algab perearstist, kes siis vajadusel psühhiaatri juurde suunab. Tõenäoliselt veidi suureneb ka perearstide poole pöördujate arv, sest otse psühhiaatri vastuvõtule nad ju enam minna ei saa, v.a erameditsiinis töötava psühhiaatri juurde ise teenuse eest makstes.

Perearstid kaardistavad patsiendi olukorra ja teevad kindlaks, mis tüüpi vaimse tervise murega on tegemist. Enamus vaimse tervise probleeme on perearsti tasemel lahendatavad. Ravijuhised ärevushäire ja depressiooni käsitlemiseks esmatasandil on Eestis olemas juba aastakümneid, nendega tuleme me üldiselt toime. Patsiendid, kelle vaimse tervise probleem ei allu perearsti määratud ravile ootuspäraselt või kellel on näiteks veel mingi muu kaasuv vaimse tervise mure, saame suunata psühhiaatri e-konsultatsioonile.

Vaimset tervist ei saa hinnata mingi analüüsi või uuringuga. Probleemi põhjuses arusaamiseni jõudmine võib võtta aega, vajada korduvaid visiite selgitamisi, nõustamisi. Vahel vajab patsient aega, et endas selgusele jõuda ja proovida erinevaid abimeetodeid.

See on päris mahukas töö, mis nõuab aega. Perearst üksi seda ära teha ei jõua. Meil on vaja toetavat vaimse tervise meeskonda, kas lisaõe või mõne teise vaimse tervise spetsialisti tasemel, kes nõustaks ja toetaks patsiente, ka jälgiks, võtaks nendega ravisoovituse järgimise ajal ühendust ning küsiks, kuidas läheb.

Pereõed ei ole sageli vaimse tervise nõustamises ja teraapiasoovituste andmises väga tugevad. Siinkohal olekski vaja koolitusi.

Lisaks on kahel pereõel, kes ühe perearsti juures töötavad, juba tänagi suur töökoormus. Kas nad jaksavad? Arvan, et perearstidel on juurde vaja inimressurssi, kellel on vaimse tervise väljaõpe.

Kas ja kuidas te täna saate hakkama patsientidega, kes on psühhiaatri vastuvõtul käinud, diagnoosi saanud ja kellele ravi määratud ning keda on vaja jälgida?

Saame päris kenasti hakkama. Eelduseks on muidugi see, et psühhiaater on oma epikriisi digilukku saatnud. Sealt saab perearst kogu vajaliku info.

Patsiendil on perearsti juures käia kindlasti lihtsam ja mugavam. Kuid on oluline, et kui tekib ägenemine või mõni muu probleem, meid siis uuesti jutule võetaks. Perearsti ja psühhiaatri suhtlus peab olema kahepoolne ja raviprotsessi juhib üks arst korraga.

Saatekirja nõue pole pelgalt Tervisekassa idee. Selles osas on arutelu olnud perearstide seltsi ja psühhiaatrite seltsi juhatuste vahel. Perearstide poolt vaadatuna on täna tõsine probleem psühhiaatri konsultatsioonile pääsemisega neil patsientidel, kes jäävad perearsti vastutusest välja, seetõttu ei näe me saatekirja nõude kehtestamises midagi halba, vaid võimalust edasi suunamisega patsiendile abi saada. Üldine suund on ju ikkagi selline, et tervisemurede lahendamine algab esmatasandilt perearsti juurest ja vastavalt probleemi raskusastmele suunatakse edasi järgmisesse etappi.

On teil arstidest kolleegidele vaimse tervise päeva puhul mõni soovitus?

Hoidke oma vaimset tervist! See annab teile võimaluse teistele abi pakkuda.