Perearsti nõuandetelefonile helistajad kurdavad, et ei pääse arsti juurde

„1220 vaates on hetkel helistajate murekohaks ka perearstide kättesaadavus ja visiidi pikk ooteaeg, samuti erialaarsti juurde pääsemise pikk ootejärjekord,“ ütles üleriigilise perearsti nõuandetelefoni 1220 teenindusjuht Kärt Kukk.

Raviteenuse kättesaadavust raskendavad sotsiaalsed probleemid, seda eriti eakatel, kes ei oska kasutada internetti, ja ei saa seetõttu oma probleemist teavitada perearsti e-kirja ega ka mõne muu e-keskkonna vahendusel. Neil on ainus võimalus helistamine, aga kahjuks ei õnnestu neil ka mitme päeva jooksul vahel telefonitsi perearsti või pereõde kätte saada.

„Seetõttu saame meiegi helistajatelt negatiivset tagasisidet perearstisüsteemi mittetoimivuse osas. Kuna meile tulevad kõned üle terve Eesti, siis on täheldatav teatud piirkondlik erinevus, mis tuleneb nimistute täituvusest ja maapiirkondades perearstide vähesusest,“ nentis Kukk.

Nõuandetelefonile on helistanud ka paljud Ukraina põgenikud üldarstiabi või perearstiabi korralduslike küsimustega, sest sageli ei ole neil õnnestunud leida võimalust arsti juurde pöördumiseks esmase haigestumise korral näiteks töövõimetuslehe või retseptide saamiseks juba Ukrainas määratud ravimitele.

„On arusaadav, et praegusel viirushaiguste tipphooajal on perearstid, kiirabi ja ka haiglate EMO-d ülekoormatud. Niisamuti on ka 1220 kõnede arv tõusuteel nagu igal aastal sel ajaperioodil,“ rääkis Kukk ja lisas, et pärast kaheaastast suures osas COVID-ile keskendumist on ka nõuandetelefoni töötajad tavapärases töörütmis tagasi ning helistajad pöörduvad 1220 poole väga erinevate terviseprobleemide ja tervishoiukorraldust puudutavate küsimustega.

Millised tervisemured domineerivad?

Nõuandetelefoni arst-nõustaja Kadri Laugu sõnul on praegu, nagu igal sügis-talvisel perioodil, esikohal erinevad viirushaigused nii lastel kui täiskasvanutel: COVID-19 kõrval on palju A-gripi, RS-viiruse ja kõhuviiruste teemalisi kõnesid.

Muudest terviseprobleemidest on rohkem kõnesid hüpertooniatõve, südamehaiguste ägenemise (stenokardiahood, rütmihäired, südamepuudulikkuse süvenemine), krooniliste kopsuhaiguste ägenemiste kohta viirushaiguse foonil, traumade (enamasti seotud libedusega, kukkumistega) ja laste osas erinevate nahalööbega kulgevate haiguste kohta.

„Viimaste kuude jooksul on kõnede teemaks ka ravimite tarneraskused, eeskätt antibiootikumide ja laste palavikualandajate osas (ibuprofeeni sisaldavad siirupid). Neil juhtudel püüame oma võimaluste piires leida alternatiivse ravimi ja aitame välja arvutada vajaliku annustamise raviskeemi jaoks. Antibiootikumide osas suuname raviarstiga uuesti ühendust võtma teise preparaadiga asendamiseks, kuna 1220 esmast ravi määrata ei saa,“ märkis Lauk.

Arst tõdes, et viimasel kahel aastal on tõusnud kahjuks vaimsete probleemidega seotud kõnede arv – nende seas on ärevushäired, depressiooni süvenemine, samuti on pisut rohkem olnud ka suitsiidmõtetega patsientide kõnesid. „Oma osa on siin COVID-19 piirangutega seotud isoleeritusel ja muudel maailmas toimuvatel sündmustel.“

88% helistajate tervisemuredest lahendatakse

Nõuandetelefoni juhtiv Kärt Kukk märkis, et 88% helistaja tervisemuredest saavad lahendatud ja/või nõustatud nõustajate poolt ning helistajad ei pea enam kuhugile edasi pöörduma.

9% helistajatest peavad siiski pöörduma kõne järgselt esimesel võimalusel oma perearsti või raviarsti poole täiendavateks uuringuteks või analüüsideks, 2% erakoralise meditsiini osakonda ning 1% kõnedest ühendatakse Häirekeskusega kohese meditsiinilise abi saamiseks.

2005. aastast on nõuandetelefonil 1220 koostöö Häirekeskusega: Häirekeskusel on võimalik 1220-le suunata nõustamiseks kõnesid, mis ei kvalifitseeru kiirabi vajavateks, et hoida elupäästev liin vabana. Samuti on võimalik vastupidine: perearsti liinilt saab ühendada 112-le kõned, mis osutuvad erakorralist abi vajavateks (ajuinfarkti kahtlus, südameinfarkti kahtlus, südamerütmihäired kõrge pulsisagedusega, hingamispuudulikkus, traumad jne.).

„Tasub mainida, et isikustatud kõnede raames on 1220 arst-nõustajal võimalik teha lühiepikriis patsiendi digilukku töövõimetuslehe vajaduse kohta, et fikseerida haigestumise algus, väljastada püsiravimite kordusretsepte ja seda põhiliselt perearsti töövälisel ajal, eelkõige nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, kui perearst ei tööta,“ rääkis Kukk.

Ühe nädalavahetuse jooksul teevad nõuandeliini arstid keskmiselt 100 retsepti pikendust ning 100 töövõimetuslehe märkega sissekannet terviseinfosüsteemi.

Ravi suhtes nõustamine piirdub käsimüügiravimitega ja patsiendile raviarsti poolt püsiraviks määratud ravimite piires lähtuvalt patsiendi hetkeolukorrast. „Esmast ravi ägeda haigestumise korral 1220 arst-nõustajad ei määra, sest sel juhul on eelnevalt vaja patsiendi läbivaatust ja vajadusel lisauuringuid. Need otsused peab tegema siiski patsiendi pere- või raviarst, kui inimene on mõne erialaarsti jälgimisel,“ selgitas Kukk.

Päevas helistab keskmiselt 1300 inimest

Perearsti Nõuandetelefon 1220 töötab alates 2005. aastast ja kõik töötajad on eelneva praktilise töö kogemusega, perearstid ja õed ning ka erakorralises meditsiinis töötanud meedikud.

Nende aastate jooksul on teenindatud ligikaudu 4,5 miljonit helistajat. Viimastel aastatel (2021-2022) on teadlikkus teenusest märkimisväärselt tõusnud ning pöördumiste arv on kasvanud ligi poolele miljonile kõnele aastas, mis teeb keskmiselt 1300–1400 helistajat päevas.

Aastate jooksul on teenust ka pidevalt arendatud: lisandunud on isikustatud nõustamine, ingliskeelsete kõnede vastuvõtu võimekus, veebivestlus vaegkuuljatele, COVID-19 PCR- testile suunamise võimalus (ajutiselt COVID-19 kõrghetkel).

Kukk lisas, et perearsti nõuandetelefoni 1220 eesmärk on olnud helistajate nõustamine esmase koduse ravi osas erinevate terviserikete korral, juhtida tähelepanu terviseseisundi muutustele, mis võivad olla kiiret erakorralist abi vajavad, et helistaja oskaks seisundit jälgida. Samuti olla abiks perearsti töövälisel ajal ning vähendada erakorralise meditsiini poole pöördumiste arvu, nõustades patsienti, kuhu ja kas tal on hetkeseisul vajalik pöörduda.

Perearsti nõuandetelefon on 15 aasta jooksul saanud tuntuks lühinumbriga 1220. Vähem teatakse, et lühinumber ei toimiks, kui sellega ei oleks seotud lauatelefoni nr +372 634 6630.

Lühinumbritasu, kuni 30 senti minuti eest, võtab endale teie telefonioperaator, kui aga helistada pikal lauanumbril, ei kaasne sellega lisakulu.