Perearst Piret Rospu: raskete haiguste kohta on Eestis kadunud hoiatav perekondlik mälu
Nakkushaiguste levik on nii Eestis kui ka lähiriikides kasvanud. Riiklikku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni kuuluva doktor Piret Rospu sõnul pole juba mitu põlvkonda emasid difteeriat, läkaköha või leetreid oma silmaga näinud ega oska neid raskeid haigusi enam karta.
Avaldatud
Viimati uuendatud
"Tänu äärmiselt edukatele rahvastiku vaktsineerimisprogrammidele on need haigused nii palju ära kadunud, et meil on mitu põlvkonda juba emasid, kes ei ole neid haigusi näinud. Puudub perekondlik mälu ja ei osata karta," vahendab ERR Piret Rospu poolt Vikerraadio saates "Huvitaja" öeldut.
Kui vaktsineerimisega hõlmatus langeb, hakkavad haigused tagasi tulema, surmajuhtumite arv kasvab ja hirm paneb siis inimesi jälle rohkem vaktsineerima.
Kas täiskasvanud inimene võiks end mõne haiguse vastu uuesti vaktsineerida, sõltub vaktsiini tüübist. Nõrgestatud haigustekitajatega elus vaktsiinid, nagu leetrivaktsiin, kutsuvad Rosp sõnul eluks ajaks esile väga tugeva immuunvastuse. Seevastu inaktiveeritud vaktsiinidest saadav immuunvastus vajab aeg-ajalt meeldetuletamist.
Samal teemal
-
Lapse vaktsineerimine koolis võib tulevikus muutuda vaikimisi lubatuks
-
Noormeeste vaktsineerimisest HPV vastu – kahtleva patsiendi käsitlus pereõe visiidil
-
Täiskasvanud saavad end nüüd difteeria ja teetanuse vastu vaktsineerida ka apteegis
-
Kooliõed: vaktsineerimisest keeldumiste tõttu on vaktsiinita jäänud kolmandik lastest