Peep Peterson: tervishoiu rahastamise muudatused tuleb kevadel ära teha

Minister Peep Peterson ütles Eesti Arstile antud intervjuus, et praegu valmistavad talle tervishoius palju muret mitmesajamiljonilised augud vajaduste ja rahastamise võimaluste vahel.

"Need on nii hiigelsuured, et ükski riigieelarve menetlus ei suuda neid täita ilma rahastuspõhimõtteid muutmata. Valmistame ette olukorda, et kui Riigikogu on valitud ja uus koalitsioon maha istub, siis on laua taga vähemalt üks erakond, kes rõhutab, et ilma rahastuse muudatuste kokkuleppeta me uksest välja ei lähe," lausus minister. "Eks kõik erakonnad saavad aru, et tervishoiu rahastamine vajab muutusi ja muutuste aken on sel kevadel. Seda pole enam kusagile edasi lükata."

Petersoni sõnul soovitakse välja käia mitu ettepanekut.

"Makse tõsta ei tahaks, vaid tahaksime, et sama maksu maksaks senisest rohkem inimesi. Teisisõnu, et kaoks ära võimalus, et teen osaühingu ja siis ei pea ravikindlustusmaksu maksma. Solidaarne rivi, kes haigekassasse raha kokku paneb, peaks olema väga lai," täpsustas ta.

Peterson soovib, et ravikindlustusmaks muutuks inimesemaksuks ja seda maksaksid kõik, olenemata sellest, kas inimesel on tööleping, võlaõigusleping, kas tal on osaühing või mõni muu tulu saamise allikas.

"Tulude pealt peaks olema võrdne panustamine. See on minu eelistus, aga tõenäoliselt läheme välja mitme versiooniga, mille vahel järgmine koalitsioon saab valida ning riigi edasiseks toimetulekuks ja jätkusuutlikkuseks hädavajalikud otsused teha," ütles ta.

Küsimusele, mis saab edasi haiglavõrgu arengukavaga, vastas Peterson, et ministeerium on saanud Jaanus Pikani töörühmalt ühe analüüsi, mida paljud käsitlevad kui uut haiglavõrgu arengukava, aga tegelikult on see lihtsalt üks abidokument.

"Käimas on ka erakorralise abi, sh kiirabisüsteemi analüüs ja esmatasandi arengukava koostamine. Nende kolme sisendi alusel peab valmima terviknägemus tuleviku tervishoiukorraldusest. Kava, kuidas edasi minnakse ja kellega konsulteeritakse, peaks paika ja sektorile teatavaks saama aasta lõpuks," lubas ta. Mõte on selles, et nn ühise paketina toimiksid koos ja täiendaksid teineteist nii haiglavõrk, kiirabide plaan kui esmatasand.

Täispikka intervjuud saab lugeda oktoobri Eesti Arstist.