"Pealtnägija": Haigekassa vaatab süsteemsetele pettustele läbi sõrmede
Haigekassa on korduvalt langenud oma lepingupartnerite süsteemsete arvepettuste võrku, ent karistused eksimuste eest on olnud minimaalsed. Sisuliselt vaadatakse pettustele läbi sõrmede, järeldas järjekordset skeemi harutanud "Pealtnägija".
Avaldatud
Viimati uuendatud
Terve suve kestnud uurimuse tulemusena järeldas "Pealtnägija", et arvepettused on eratervishoius ulatuslik probleem, kuid haigekassa huvi nende vastu on leige - isegi korduvatele rikkumistele ei pruugi järgneda lepingu ülesütlemist, vahendab ERR.
Markantseimad näited on, kuidas kolm korda petmisega vahele jäänud kliiniku lepingumahtu hoopis suurendati või reegleid rikkunud kliinikult nõuti küll 200 000 eurot tagasi, aga sõlmiti konfidentsiaalsusleping, et seda juhtumit ei avalikustata.
Isegi, kui rahaline tagasinõue on tehtud, siis kuna valdkond on keeruline ja juriidika kohati mitmetitõlgendatav, on enamik politseiuurimisi lõppenud tulemuseta, seda enam, et haigekassa kui kannatanu pole ise uurimiseks aktiivsust üles näidanud.
Kolm aastat tagasi tegi "Pealtnägija" sarja lugusid, kuidas mitu lugupeetud meditsiinifirmat esitasid haigekassale teadlikult valearveid. Neist ilmselt kõige üllatavam avastus oli, et väidetavate petturite hulgas oli oma valdkonnas väga prestiižne Niine nahakliinik, kelle puhul aga Põhja ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova lõpetas ligi kaks aastat kestnud uurimise järel kriminaalasja kellelegi kahtlustust esitamata.
Teema võetigi nüüd uuesti ette, kuna "Pealtnägija" poole pöördus Niine nahakliiniku advokaat, kes nõudis prokuratuuri otsusele viidates kõigi seni ilmunud lugude kustutamist. Teiseks aga valmis riigikontrolli suur audit, mis maalis haigekassa olukorrast raviarvetega veelgi armutuma pildi. Niine nahakliiniku advokaat nõudis ka Med24s ilmunud artiklite kustutamist.
Artiklit saab täismahus lugeda ja "Pealtnägija" saadet vaadata siit.