Pea pooled elanikud tarvitavad südameravimeid, käibelt on esikohal kasvajavastased ravimid
Pea pooled Eesti elanikud kasutasid möödunud aastal igapäevaselt mõnda südame-veresoonkonda toimivat ravimit selle tavalises päevases annuses. Ravimituru käibe tipus olid kasvajavastased ravimid ja infektsioonivastased ained, millest kolmandiku moodustasid COVID-vaktsiinid.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Hinnates ravimite kasutamist Eesti elanikkonnas ühiku DPD/1000/ööpäevas alusel, märkis ravimiamet, et kõige enam tarvitati kardiovaskulaarsüsteemi ravimeid (450 DPD/1000/ööpäevas), mis moodustavad üle kolmandiku kogu Eesti ravimikasutusest.
Lahti kirjutatult: 2021. aastal kasutas 450 Eesti elanikku 1000st (ehk pea pooled Eesti elanikud) igapäevaselt mõnd südame-veresoonkonda toimivat ravimit selle tavalises päevases annuses. Ravimite kasutamisest 15% moodustavad seedekulgla ja ainevahetuse ravimid (188 DPD/1000/ööp) ning 12% närvisüsteemi ravimeid (148 DPD/1000/ööpäevas).
2021. aastal moodustasid suurima osa ravimituru käibest kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained (22%) ning süsteemselt kasutatavad infektsioonivastased ained (19%), millest kolmandik olid Covid-19 vaktsiinid.
Nii seedekulgla ja ainevahetuse ravimite kui ka vere ja vereloomeorganite ravimite osakaal oli 10,5%. Ühtekokku moodustasid need neli rühma 62% 2021. aasta ravimituru käibest.
Ravimiameti selgituse järgi ei ole ravimite käive kindlasti parim võimalus ravimite kasutamise analüüsimiseks, kuna rahaline väärtus sõltub mitmetest asjaoludest, näiteks geneeriliste ravimite turule tulekust, mis avaldab olulist mõju hindadele, või osade ravimite oluliselt kallimast hinnaskaalast (nt kasvajavastased ja immunomoduleerivad ravimid, viirusvastased ravimid).
Ravimite kasutamise paremaks analüüsimiseks on võimalik kasutada ühikut defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas). See võimaldab sageli kirjeldada ravimite kasutamist paremini kui käive.
Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele. Defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses. Selline meetod võimaldab ravimite kasutamist summeerida ja kõrvutada erinevaid ravimirühmasid ning võrrelda ravimite tarvitamist riikide vahel.
Ent tulenevalt osade ravimite annustamise individuaalsusest, pole võimalik kõikidele ravimitele defineeritud päevadoosi määrata. Sel põhjusel puudub defineeritud päevadoos enamikul dermatoloogias kasutatavatel ja kasvajavastastel ravimitel, aga ka taimsetel ja ravimisarnastel preparaatidel ning ATC rühmal varia (diagnostilised ained, kontrastained jne).