Patsientide nõukojad on algatanud haiglates mitmeid muutusi (1)

Patsientide nõukojad on praegu Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas, Kuressaare Haiglas ja Viljandi Haiglas. Nüüd andis ka Põlva Haigla teada, et soovib luua sellise nõukogu, mis edendaks inimesekeskset teenuseosutamist ja esindaks kogukonda. Med24 uuris sellise kogemusega haiglatelt, kuidas on patsientide nõukojad tööle hakanud.

„Tervitan igati Põlva Haiglas patsientide nõukoja moodustamist,“ lausus Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso. „Arvan, et meie haigla juures peatselt neljandat tegevusaastat alustav nõukoda on igati tõestanud koostöö vajadust ja koostöövõimekust.“

Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsientide nõukotta kuulub 10 patsientide ja puuetega inimeste esindusorganisatsiooni. Kohtutakse keskmiselt korra kvartalis, mõnikord ka sagedamini.

„Arutamisele tulevad teemad lepime kokku aasta algul, kuid põhimõtteliselt teevad nõukoja liikmed ja regionaalhaigla igale koosolekule ettepaneku ühe peamise teema osas, tihti me siiski kahe teemaga ei piirdu,“ lisas Peetso. „Lühidalt kokkuvõttes on koostöö eesmärk jagada mõtteid ja ettepanekuid olulistel patsiente puudutavatel teemadel ning saada nõu regionaalhaigla juhatusele.“

Keskseteks teemadeks on olnud patsiendi raviteekonna kujundamine, patsiendi ja tema lähedaste roll ja võimestamine raviprotsessis.

„Me oleme kaasanud nõukoda ka haigla arengukava ettevalmistamisel, erivajadustega inimeste liikumisel tekkivate murekohtade kaardistamisel ja analüüsil ning võib-olla laiemale avalikkusele kõige tuntuma Patsiendikooli käivitamisel ja elluviimisel. Neis küsimustes on nõukoda teinud olulisi ettepanekuid, mida on arvesse võetud,“ kinnitas Peetso. „Kuna meie nõukotta kuuluvad organisatsioonid, siis on hea meel tõdeda, et koostööl on laiem haare – info liigub organisatsioonidesse ja samavõrra sealt meie haiglasse ehk teisisõnu niimoodi saame kaasata rohkem patsiente ja nende lähedasi.“

Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoda kohtub sagedamini, üks kord kuus, ning lisaks suhtleb ühises Facebooki grupis.

„Arutatakse nii neid teemasid, mille on tõstatud kliinikumi töötajad, kui ka neid, mis on hingel patsientidel,“ lausus kliinikumi patsiendikommunikatsiooni spetsialist Jane Freimann.

Ta nentis, et praeguseks, kui nõukoda on töötanud peaaegu kolm aastat, on juba raske kokku lugeda neid ettepanekuid, mis on kliinikumile edastatud ja mida on ka rakendunud. Siin on mõned näited: kliinikumi arengukavasse sisendite andmine, patsientide rahulolu küsimustike täiendamine, haigla kodulehe ja patsiendiinfo tekstide täiendamine, COVID-19 pandeemiaga ning piirangute ja vaktsineerimisega seotud sõnumite kujundamine, patsientide vestlusringide metoodika ja sisu tagasiside andmine, rohelisema kliinikumi suunal ettepanekute tegemine (ühekordselt kasutatavate nõude vähendamine), erinevates kampaaniates kaastöö tegemine („Viimase suitsu kuu“, patsiendiohutuse nädal), kliinikumi füüsilise keskkonna osas ettepanekute tegemine (kõrvaklapid palatites, vahekardinate arvu suurendamine, erakorralise vastuvõtu kujundamine), ohutusjuhtumitest teavitamiseks tingimuste loomine, tahvelarvutite soetamine eakatele patsientidele lähedastega suhtlemiseks COVID-piirangute ja külastuskeelu perioodil.

„Lisaks sellele, et kohtume patsientide nõukojana, on mitmed meie liikmed kaasatud erinevatesse projektidesse, näiteks insuldiprojekt, patsiendiportaali uuendamine, ja esindustesse, näiteks teadus-arendusteenistuse nõukogu,“ lausus Freimann. „Viimastel aastatel on meid kutsutud ka erinevatele konverentsidele rääkima patsientide häälest.“

Selle aasta maikuus kohtuti teiste Eesti haiglate patsientide nõukodadega, kus saadi üheskoos tõdeda, et sellised kooslused haiglate juures on patsiendikeskse tervishoiuteenuse arendamisel hädavajalikud.

„Kõik olid kogenud seda, et nende arvamuse ja ettepanekutega arvestatakse ning koostöö valdkondi tekib järjest enam,“ tõdes Freimann.

Kohtumisel osalesid ka teiste haiglate esindajad, kes on huvitatud patsientide nõukodade käekäigust ja sisenditest: Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Põlva Haigla, Valga Haigla ja Järvamaa Haigla.

„Kohtumise eesmärk oli muuhulgas tutvustada oma tegevusi ja teistele Eesti haiglatele, kus veel nõukojad puuduvad, aga huvi nende loomise vastu on,” lisas ta. „Heameel on tõdeda, et meid on järjest rohkem. Edu uutele patsientide nõukodadele!“

Viljandi haiglas loodi patsientide nõukoda 2020. aasta lõpus. Viljandi haigla patsientide nõukoja esimees Malle Vahtra toob välja, et koosolekutel on arutatud väga erinevaid teemasid. Näiteks võib tuua rehabilitatsiooniteenused, haigla üleminek uuele infosüsteemile ja selle kasulikkus patsiendi perspektiivist. Samuti on arutatud vaktsineerimise korraldamist haiglas, koroonaviirusega seotud piiranguid, uue kodulehe kujundust, et see arvestaks erivajadustega inimestega ning antud sisendit patsientide rahulolu küsitlusse.

„Lisaks eelnevale olen tegelenud personaalselt mitme päris olulise probleemi lahendamisega, mis puudutab haigla tööd ja patsientide ning ka haigla töötajate rahulolu töökeskkonnaga,“ lisas Vahtra. Ta meenutas, et viimase aja raskeimad ning töömahukaimad juhtumeid on seotud assisteerimata kodusünnitusega. Probleemide lahendamisel peab ta oluliseks, et kõik osapooled saaksid öelda enda arvamuse. „Lahendusprotsesside käigus on selgunud, et ükski juhtum pole mustvalge, ning eriti tähtis on avatud vestlus.“