Patsiendiportaal muutub kasutajasõbralikumaks

Autor: Signe Asi, patsiendiportaali projektijuht, Tervise Arengu Instituut

Üks selline näide on patsiendiportaal (digilugu.ee), mis annab suurepärase võimaluse panna inimese tervise heaks tööle erinevad tarkvaralahendused.

Patsiendiportaali praegused võimalused

Patsiendiportaal on viimase kümnendi jooksul nii sisu kui väljanägemise osas vähe muutunud – viimane suurem arendus tehti portaalile üheksa aastat tagasi. Praegusel juhul on kasutajal võimalik saada ülevaade vastuvõttude kokkuvõtetest, uuringutest, diagnoosidest, jälgida, kes on nende terviseandmeid vaadanud, ja soovi korral need sulgeda.

Samuti on võimalik anda volitus digiretsepti alusel ravimi väljaostmiseks ja terviseandmete vaatamiseks, määrata kontaktisikuid ning broneerida aegu eriarsti vastuvõtule.

Kitsaskohad ja tulevikuootused

Ootused uuendamisel olevale patsiendiportaalile on erinevad, kuna portaali kasutajaskond on lai, haarates kasutajaid lapseeast eakateni, eelneva terviseteadlikkuseta kuni väga terviseteadlike inimeseni; erineva sotsiaalse tausta ja vaimse tervisega inimestest kuni nendeni, kel ei esine peaaegu kunagi ühtegi tervisemuret.

Lisaks on portaalile omad ootused ka tervishoius ning sotsiaalsüsteemis töötatavetel inimestel: portaal võiks tulevikus nende tööd lihtsustada, toetada ennetusega, minimeerida tegevuste dubleerimist ning vähendada töökoormust tänu ravi järjepidevusele, omavahelisele koostööle ja kiirele portaalis toimuvale andmevahetusele.

Peamiste kitsaskohtadena on praeguse portaali osas toodud välja selle ebamäärane ja ebaselge nimevalik, mis jätab mulje kahest eraldiseisvast keskkonnast (patsiendiportaal ja digilugu). Puudulike funktsionaalsuste kõrval tuuakse välja kasutusmugavusega seotud probleeme: aegunud kujundus ja navigatsioon ning keelekasutus, mis sisaldab tavakasutajatele liiga keerulisi mõisteid (nt „epikriis“, „immuniseerimispass“ või „tervisedeklaratsioon“). Seega keskkond, mis peaks inimest tema tervise juhtimisel aitama, ei tee seda praegu keskkonna keerukuse ja vähese kasutajasõbralikkuse tõttu.

Patsiendi vastutus sõltub saadavast infost

Tervishoid liigub järjest enam selle poole, et suurendada tervisesüsteemis inimese rolli ja vastutust. Vastutust saab patsient raviprotsessis võtta aga vaid siis, kui tal on selleks olemas piisavalt infot, ta on teadlik oma haiguse olemusest ja prognoosist ning on motiveeritud olema aktiivne osapool, mitte passiivne teenuse tarbija.

Seega peab patsiendil olema võimalus saada lisaks tervishoiutöötajate nõustamisele ka asjakohast ning tõenduspõhist infot, millele oma otsuse langetamisele tugineda. Seesuguse info koondamiseks on patsiendiportaal ainuõige koht, kuna sisaldab inimesele olulist personaliseeritud infot tervise hoidmise, haiguste, kahjulike harjumuste, füüsilise aktiivsuse, toitumise, lapseea arengu, immuniseerimise, hammaste seisundi, piirkonna erinevate võimalike tugigruppide, perekoolide, patsiendikoolide, kogemusnõustamiste, teabepäevade, ühenduste, seltside tegevuste kohta.

Perearstide ootused

Perearstiabi vaates oleks suureks abiks, kui inimene saaks keskse portaali kaudu tervishoiuga seotud meeldetuletusi ja teavitusi, saaks lisaks tervisedeklaratsioonile ja tahteavaldustele lisada ning täiendada enda ja lähedase terviseandmeid, täita vastuvõtule eelnevaid seisundihindamise küsimustikke, sisestada ja vajadusel edastada raviarstile kodus mõõdetud vererõhu ja veresuhkru väärtusi, täita toitumispäevikut.

Või siis võimaldaks portaal inimesel eelnevalt täita vastuvõtule registreerimise vormi, kuhu saaks panna kirja planeeritava konsultatsiooni eesmärgi. See võimaldaks akuutsemate probleemide kiiremat käsitlust ning teenuseosutajatel konsultatsioonide prioriseerimist ning sisulisemat ettevalmistamist.

Oluline on, et portaal annaks tulevikus personaalse ja tervikliku ülevaate inimese füüsilisest ja vaimsest tervisest ning sotsiaalsest olukorrast, lähtudes sealjuures tema enda sõnastatud tervise-eesmärkidest. Kui inimene on ise sõnastanud tervise-eesmärgid ja need tähtsuse järjekorda seadnud, siis on tal tõenäolisemalt ka suurem motivatsioon eesmärgi poole liikuda.

Veel olulisi funktsioone

Viimastel aastatel läbiviidud erinevad projektid on toonud välja, et patsiendile on väga oluline näha viimast arsti kinnitatud ja selgitatud raviskeemi, mis sisaldaks infot ravimite koos- ja kõrvalmõjudest, soovitatud toidulisanditest ning mis oleks lisaks patsiendile ja lähedastele nähtav ka kõikidele teenuseosutajatele nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemis. Eriti on see oluline just multimorbiidsete eakamate patsientide jaoks, kes ei suuda pidevate ravimuudatuste tõttu järge pidada, milliseid ravimeid, millal ja mis koguses tarvitada, või kelle ravi koordineerib mõni tema lähedane.

Ka Nortali teostatud analüüsi lõppkasutajate tagasisidena on ravimite haldamise teema küsitavusi tekitanud, samuti ka korduvretseptide pikendamise protsess – „Miks ma pean ikka ja jälle ühte ja sedasama ravimiretsepti küsimas käima, kuigi on teada, et pean seda elu lõpuni võtma?“.

Kui mõelda veelgi kaugemale, võiks patsiendiportaal tulevikus osata süstematiseeritult leida riskipatsiente, tuvastades suure haiguskoormusega ja sotsiaalvajadustega patsiendid, et võimaldada tegelda suure riskiga patsientidega süsteemsemalt ning vähendada nende haiglasse sattumise riski.

Samuti võiks portaalil olla tagasiside kogumise funktsionaalsus, mis võimaldaks koguda süsteemselt tagasisidet erinevate teenustega rahulolu, tervisetulemite ja elukvaliteedi kohta ning annaks patsientidele võimaluse portaali kaudu teatada näiteks raviprotsessis kogetud patsiendiohutusjuhtumitest.

Tulevik on loomisel

Seega tuleb tõdeda, et senine patsiendiportaal on jäänud ajale jalgu. Selleks, et inimesed muutuksid terviseteadlikumaks, patsientide ravi oleks järjepidevam, tervisetulemid paraneksid ning haiglasse sattumise risk väheneks, oleks vaja toetavaid digilahendusi ning funktsionaalsusi, mis aitaksid inimestel oma tervise eest veelgi teadlikumalt hoolt kanda.

Tulevikuvisiooni elluviimisega on juba algust tehtud. Alates 2021. aasta novembrist kuni selle aasta maini teeb Nortal AS patsiendiportaali ärivajaduste ja tehniliste nõuete detailanalüüsi.

Esimeses etapis toimub olemasoleva olukorra kaardistamine, visuaalse kontseptsiooni ja nõuete analüüs, patsiendiportaali prototüübi loomine ja täiustamine ning mobiilirakenduse vajaduse analüüs.

Teises etapis toimub patsiendiportaali edasivaatav teostatavusanalüüs.

Analüüsi valmimise järel hakkab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatud toetuse abil teostama tehnilisi muudatusi.

Esmaste muudatuste realiseerimise tähtaeg on 2023. aasta august. Selleks ajaks on TEHIK uuendanud esimeses arendusfaasis portaali visuaalset väljanägemist ja tehnilist platvormi.

Samaaegselt TEHIK-u arendustega toimub Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel järgneva etapi muudatuste planeerimine ja analüüs, et pärast 2023. aastat saaks lisaks portaali platvormi vahetusele ja visuaali muutustele hakata portaali veelgi sisulisemalt täiendama.

Patsiendiportaal ei ole midagi sellist, mis lõplikult valmis saaks – see peab arenema ja kohanema koos kasutajate vajaduste ja ootustega.

Mida ootavad uuelt patsiendiportaalilt kasutajad?

Pärt Ojamaa, teenusedisainer, Nortal

Nortal, kes on tervishoiusektoris toimetanud strateegilise IT-partnerina juba 20 aastat, annab vaheanalüüsile tuginedes ülevaate selle info põhjal, mis on kogutud intervjuudega nii patsientidelt kui ka erinevatelt teenuseosutajatelt nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemis.

Oluline on teadete teenus. Teenus võimaldab uuel patsiendiportaalil saata kasutajatele erinevatel teemadel teateid. Uue patsiendiportaali vahendusel peaksid kasutajad saama teada, kui mõni retseptidest on aegumas, perearst on välja kirjutanud uue retsepti, kui portaali on üles laetud viimase analüüsi tulemused ja kui on vaja näiteks järgmist puukentsefaliidi vaktsineerimist teha. Samuti peaks see teenus ühtlustama kasutajatele saadetud meeldetuletusi.

Suur rõhk on plaanitud sõeluuringukutsetele, aga ka näiteks kutsele külastada hambaarsti, kui viimasest hambaarstivisiidist on portaali teada möödas rohkem kui aasta.

Inimesed tahavad leida üles olulise terviseinfo. Esineb terveid menüükaskaade, mille taga ei ole kasutaja jaoks mingit infot. Inimene muudkui klõpsib ja klõpsib ja talle vaatavad vastu tühjad lehed. See tekitab palju küsimusi kuni selleni välja, et inimene loobubki edaspidi patsiendiportaali logimisest, sest „seal ei ole ju midagi“. Tühjad vaated ja menüüpunktid loovad mulje, et „süsteem on katki“, sest ei sisalda olulist terviseinfot.

See toob esile veel ühe olulise aspekti – digitaalselt hakati terviseinfot talletama siiski võrdlemisi hiljuti. See tähendab näiteks, et enamikul enne 90ndaid sündinud kasutajatel ei olegi võimalik lapseeas tehtud vaktsineerimisi kuvada. See asjaolu segatult praeguse süsteemi ülesehitusest tingitud nii-öelda tühjade menüüpunktide kuvamisega loob kasutajatele arusaama, et „patsiendiportaalis ei ole pooli minu tervist puudutavaid asju“.

Inimeste teadlikkus on väike. Kõige üllatavam on olnud inimeste üldine vähene teadlikkus patsiendiportaali olemasolust. Meil olid kontaktid patsientidega, kes ei olnud kuulnudki võimalusest, et nende terviseinfo kuskil interneti vahendusel kättesaadav võiks olla. Seejuures ei joonistunud välja mingit selget vanuselist või sotsiaalset erisust – neid inimesi oli nii noorte kui vanade, nii maal kui linnas elavate hulgas. Koroonapassi genereerimine oli nii mõnegi jaoks esimene kord elus patsiendiportaaliga kokku puutuda.

See võiks ilmestada vajadust patsiendiportaali aktiivsema kasutuselevõtu järele patsiendi ja arsti suhtluses.

Tundub, et potentsiaal leevendada tervishoiuteenuse osutaja koormust ei ole patsiendiportaali kasutuselevõtuga realiseerunud – väga palju praegu telefonitsi liikuvat infot võiks ja peakski kolima patsiendiportaali. Selles osas on teadlikkuse tõstmisel suur roll perearstidel, kes peaks saama suunata patsienti oma terviseinfot patsiendiportaali jälgima.

Portaal peab sisaldama tõenduspõhist terviseinfot – võrdlemisi suur ootus teaduslikult kontrollitud üldisema terviseinfo järele on üllatav. Otsitakse alternatiivi guugeldamisele ja uuenevas patsiendiportaalis nähakse kohta kontrollitud teaduspõhisele infole. Kasutajakatsetes ei osanud me ise sellele nii palju tähelepanu pöörata, aga kasutajad tõstsid esile, et uuenenud portaal peaks sisaldama teadlastelt ja arstidelt pärinevaid konkreetsete terviseseisunditega seonduvaid infomaterjale. Seda selleks, et inimesed ei peaks otsima infot foorumitest, sotsiaalmeediast ja muudest kontrollimata infoga kanalitest.

Inimeste ootus telemeditsiinile on väike. Videovastuvõttu on meditsiiniuuendusena kujutatud ette juba paarkümmend aastat. Koroonapandeemia ajal mujal laialt kasutusele võetud videosillakanalid lubasid arvata, et nüüd on aeg küps selle lõplikuks juurutamiseks ka esmatasandi tervishoius.

Tegelikkuses on nii patsientide kui terviseteenuseosutajate suhtumine sellesse võrdlemisi jahe – selles ei nähta tohutut lisandväärtust patsiendi ja arsti vahelisele suhtlusele. Meie uute teenuste kaardistamise töötubades ja kasutajaintervjuudes jäi see teenus väikese prioriteediga positsiooni.

Artikkel ilmus veebruari Perearstis. Telli ajakiri siit!