Patsiendiportaal Digilugu muutub terviseportaaliks

Varsti saab hakata kasutama terviseportaali, mis vahetab välja senise riikliku patsiendiportaali Digilugu. Uut arendust tutvustab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) terviseportaali tooteomanik Liisa Lvova.

Millal saab uut portaali kasutama hakata?

Üleminek patsiendiportaalilt uuele terviseportaalile toimub järk-järgult. Alustame nelja esimese teenusega, millel on kõige suurem kasutusstatistika: vastuvõtud ja saatekirjad, retseptid, vaktsineerimised ja raviarved. Näiteks raviarveid vaatavad väga paljud kasutajad ja seda oli arendajatel ka lihtsam arendada kui teisi keerukamaid teenuseid.

Praegu on need neli plokki valmis ja oleme jõudnud põhjalikku katsetusfaasi, pärast mida saame need avalikkusele kättesaadavaks teha. Kui katsetused ja võimalikud parandused tehtud, siis lisame patsiendiportaali nupu, mille kaudu on kasutajal võimalus liikuda terviseportaali ja kasutada nelja esimest teenust.

Käimasolev arendustöö keskendub sellele, et kõik patsiendiportaalis olevad funktsionaalsused terviseportaali üle viia ning teha kasutajatele kättesaadavaks sügisel.

Kui kaua on plaanis kahte süsteemi paralleelselt töös hoida?

Kuigi sügisel muutub uus terviseportaal kasutaja esimeseks avaleheks, kus toimub ka autentimine, siis taustal jääb n–ö vana patsiendiportaal mingiks ajaks kindlasti tööle. Ehk mõnda aega saab navigeerida kahe keskkonna vahel. Täpset ajakava patsiendiportaali lõplikuks sulgemiseks veel ei ole, kuna enne seda on vaja kõik teenused üle viia uude terviseportaali ja samuti peame andma kasutajatele harjumisaega.

Mis muutub uue portaaliga tavainimese ja tervishoiutöötaja jaoks?

Terviseportaal on eelkõige suunatud ikkagi kodanikule ehk patsiendile. Uus terviseportaal peaks pakkuma kasutajatele senisest laiemaid võimalusi oma terviseandmetega tutvumiseks ja nende haldamiseks. Samuti saab see olema senisest tunduvalt kasutajasõbralikum ning võimaldama lihtsamat juurdepääsu erinevatele terviseandmetele.

Kogu portaali kasutajaliides on uus ning terviseportaal on loodud riikliku Veera disainisüsteemi põhimõtteid järgides. See tähendab, et paneme muuhulgas suurt rõhku ka ligipääsetavusele, et uue portaali funktsionaalsused oleksid võimalikult ligipääsetavad kõikidele kasutajatele, sealhulgas vaegnägijatele. Lisaks on suurt rõhku pandud ka platvormi turvalisusele, et kaitsta inimeste terviseandmeid ja tagada nende privaatsus.

Eesmärk on terviseportaalis rääkida lihtsas ja arusaadavas keeles, mistõttu jätame sealt välja keerulised terminid. Näiteks sõna eprikriis – enamik inimesi ilmselt ei tea, mida see täpsemalt tähendab, ja seda ei saagi eeldada. Muidugi ei hakka me tervishoiutöötajate esitatud dokumente kuidagi lihtsamaks redigeerima, kuid püüame siiski kasutajaliidest võimalikult palju lihtsustada ja teemasid loogilisemalt kategoriseerida. Oluline on, et portaal oleks tehtud ikkagi inimestele ja nad leiaksid enda jaoks olulised asjad lihtsa vaevaga üles. Sellest võidavad kindlasti ka arstid, kuna patsientidele on portaal arusaadavam, mis omakorda vähendab kontakte ja patsientide päringuid arstidele ning see hoiab kokku nende väärtuslikku tööaega.

Milliseid uusi võimalusi edasiarendamiseks uus platvorm pakub, mida võibolla kohe ei saa teha?

Praegune tehniline platvorm on üle 15 aasta vana, mistõttu on tegemist taakvaraga ning tekkinud on suur tehniline võlg, mis takistab portaali mõistlikke edasiarendusi. Terviseportaalis on võimalik uusi funktsionaalsusi arendada tunduvalt lihtsamalt. Näiteks ühe nupu lisamine vanas portaalis võib võtta mitu tundi arendaja aega, samal ajal kui uue süsteemi korral saab selle tehtud poole tunniga.

Sügisel, kui teenused on uude portaali üle viidud, alustame täiesti uute teenuste arendustega. Esimene uutest lahendustest võiks olla erinevad teavitused, näiteks broneeringute, vaktsineerimise, retsepti aegumise või hambaarsti külastamise kohta. Soovime anda kasutajale võimaluse portaalis ise määrata, milliseid teavitusi ja kuhu ta neid soovib – olgu selleks siis e-post või SMS.

Soovinimekiri, mida me kõik ära tahaksime teha, on päris pikk, kuid peame arvestama, et suuremad tükid eeldavad ka analüüsi. Terviseportaalis võiks olla kindlasti nutikam otsingusüsteem, mõtetest on läbi käinud ka personaalne töölaud, et iga kasutaja saaks seda endale sobivamaks redigeerida. Samas ei ole see esmane prioriteet, kuna statistiliselt ei muuda suurem osa kasutajatest oma töölauda kunagi ning see teadmine vähendab omakorda idee prioriteetsust.

Samuti tahame võimalikult paljude riiklike registrite ja infosüsteemidega liidestust, et inimene saaks mugavalt ilma uuesti sisselogimiseta liikuda teistesse iseteenindustesse. Tulevikus võiks olla liides ka erinevate seadmetega – näiteks, kui inimene jälgib nutiseadmega oma veresuhkrut, siis võiks olla see info süsteemi lisatud ja tervishoiutöötaja saaks vajadusel terviseportaalist andmed kätte. Selle lihtsana näiva lahenduse taga võivad olla muidugi ka keerulisemad aspektid, näiteks kas meditsiiniseadmed on taadeldud või kas seda infot on võimalik mingisuguse konkreetse standardiga kätte saada nii, et seda ka mõistlikult kuvada.

Kuidas ja kellega koostöös on uus portaal valminud?

Terviseportaal on sündinud paljude osapoolte koostöös, toimunud on nii töötubasid ja arutelusid. Eeltööd enne terviseportaali arendama asumist on tehtud kõvasti, et saada aru, millised on patsiendiportaali praegused puudujäägid, mida tulevikus seal päriselt näha tahetakse või milliseid funktsionaalsusi soovitakse kasutada.

TEHIKu peamised suuremad arenduspartnerid on Iglu ja Industry62, kellest pandi kokku üks arendusmeeskond. Siinkohal suur kummardus neile mõlemale, kuna nad on teinud väga head tööd ja koostöö on väga hästi käima läinud. Suureks abiks on muidugi olnud ka mitmed ministeeriumid, Tervisekassa, TAI ja Ravimiamet.

Samuti on toimunud kitsamas ringis sihtgrupi- ja teemapõhiseid koostöid ning oleme kaasanud tervishoiuteenuse osutajaid. Oleme patsiendiportaaliga käinud riigi uuendusmeeskonnas (Innotiim), kelle ülesanne ongi muuta Eesti avalikke teenuseid teiste asutustega koostöös kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Kaasanud oleme erialaliite ja arste, kes on TEHIKuga olnud rohkem seotud eelnevate projektide kaudu.

Pidevalt oleme uurinud vaheetappe erinevates ringkondades – saanud tagasisidet haiglate IT-juhtidelt, TEHIKu kolleegidelt, erialaliitudelt ja arstidelt. Näiteks viimati võtsime ühendust Suukooli loojatega, kui saime valmis potentsiaalse hambaravikuva. Rääkisime neile oma plaanidest ja lahenduse loogikast, millest nad rääkisid veel omakorda ka oma kolleegidele. Kitsamatest ringidest kokku oleme kokku saanud väga väärtuslikku tagasisidet.