Patsiendi ettevalmistus kõhukoopa radioloogilisteks uuringuteks

Autor: Sünne Remmer, radioloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Artikkel ilmus märtsi Perearstis. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Perearsti ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Uuringueelsed toitumissoovitused on eelkõige mõeldud ülemäärase soolegaasi ja soolemotoorika vähendamiseks. Toitumispiirangute korral võib regulaarselt võetavaid ravimeid tavaliselt tarvitada kõige hiljem 1–2 tundi enne uuringu algust.

Uuringujärgne rohke vedelikutarbimine kiirendab veenisisese kontrastainega uuringute korral kontrastaine eemaldamist organismist. Soovitatav vedelikukogus on ligikaudu 1–2 liitrit uuringujärgse päeva jooksul.

Enamasti võib uuringule tulla osaliselt täitunud kusepõiega. Kui uuringu läbiviimiseks on vaja vahetult enne uuringut kusepõis tühjendada, siis juhendab patsienti selles osas uuringut teostav radioloogiatehnik. Kui kusepõis on uuringu ajal tugevalt täitunud, on patsiendil uuringu ajal ebamugav ja pikemate uuringute läbiviimine tuleb katkestada.

Soovitatav on registratuuri kohale tulla aegsasti, vähemalt 15 minutit enne uuringu algust, et täita patsiendi küsitlusleht. Mõningate uuringute korral on vajalik vee, kontrastaine või lahtisti joomine enne uuringut, sellisel juhul tuleb kohal olla üks tund enne uuringu algust.

Soovitatav on kanda mugavat riietust, mida on vajadusel võimalik kergesti eemaldada. Röntgen-, kompuutertomograafia- ja magnetresonantstomograafiauuringute ajaks tuleb eemaldada metallist ehted, kellad, vööd jm sarnane, kuna need tekitavad piltidele interpreteerimist raskendavaid artefakte ja magnetresonantstomograafiauuringu (MRT) ajal võivad need tugeva magnetvälja mõjul hakata liikuma või kuumeneda ning kudesid kahjustada. Samal põhjusel ei ole MRT sobiv enne 6–8 nädala möödumist stentide, klapiproteeside jm meditsiiniliste implantaatide paigaldamisest ning tätoveeringute ja püsimeigi tegemisest. Metalli võivad sisaldada ka osad ravimi- ja nikotiiniplaastrid, juukselakk ning kosmeetikatooted, nende kasutamist tuleks uuringupäeval võimaluse korral vältida.

Enne MRT-d võiks raviarst patsienti küsitleda klaustrofoobia suhtes ja vajadusel määrata rahusti.

Rasedusest ja võimalikust rasedusest tuleb radioloogiatehnikut enne uuringu teostamist teavitada, kuna see on ioniseeriva kiirgusega uuringute suhteline vastunäidustus. Röntgen-, kompuutertomograafia- ja magnetresonantstomograafiauuringute käigus kontrastaine kasutamise järel ei ole imetamise katkestamine vajalik.

Biopsiad jm protseduurid ning nukleaarmeditsiinilised uuringud (nt PET uuring 18F-FDG-ga) vajavad spetsiaalset ettevalmistust ja uuringujärgseid ettevaatusabinõusid, mida käesolev artikkel ei käsitle.

Ultraheliuuringud

Ultraheliuuring (UH) võimaldab kõhuorganite anatoomia, mõõtmete ja võimalike haiguslike muutuste hindamist ilma ioniseeriva kiirguseta. Uuringul on visualiseeritavad maks, sapipõis, sapiteed, pankreas, neerud, kusepõis, põrn, emakas, munasarjad, eesnääre, mitmed veresooned ja lümfisõlmed. Mao ja soolte uurimiseks ning neerukivide otsimiseks ei ole UH sobiv. UH ajal on võimalik teostada protseduure, näiteks biopsia võtmine või vedelikukogumi evakueerimine. UH jaoks vastunäidustusi ei ole.

Päev enne uuringut on soovitatav kerge gaase mittetekitav dieet. Vältida võiks rasvaseid ja piima sisaldavaid ning gaase tekitavaid toite ja gaseeritud jooke.

4–6 tundi enne uuringut on soovitatav olla söömata-joomata. Söömise järel sapipõis tühjeneb, mis raskendab oluliselt selle uurimist; täitunud magu varjab pankrease; sooltes on rohkem gaase, mis varjavad teisi organeid. Kui enne uuringut on patsiendil rohkelt soolegaase, võib võtta soolegaase vähendavaid vahendeid.

Kusepõie, emaka, munasarjade ja eesnäärme visualiseerimiseks on vajalik täitunud kusepõis. Soovitatav on 1–2 tundi enne uuringut juua paar klaasi vedelikku ja mitte tühjendada põit. Erandjuhud on näiteks jääkuriini mõõtmise UH, mille korral palutakse vahetult enne patsiendil kusepõis tühjendada. Enne rektaalselt teostatavat eesnäärmeuuringut on soovitatav tühjendada sool.

Enne maksa elastsuse UH ehk elastograafiat on oluline olla 4–6 tundi söömata, et mitte mõjutada uuringutulemusi. Juua võib vett.

Röntgenuuringud

Kõhukoopa röntgeniülesvõte, nn tühiülesvõte on plaanilise uuringuna väheinformatiivne. Kuna röntgenuuringu (RÖ) korral on alati tegemist ioniseeriva kiirgusega, siis tuleks selliste ülesvõtete asjatut teostamist patsiendi ohutust silmas pidades vältida.

Söögitoru, mao ja kaksteistsõrmiksoole haiguslike muutuste ja funktsionaalsete häirete uurimiseks on võimalik teha suukaudse kontrastainega RÖ (fluoroskoopia). Uuringu vastunäidustus on rasedus ning aspiratsiooni ja perforatsiooni oht.

Magu peab enne uuringut olema tühi. 6–12 tundi enne uuringut ei tohi süüa ega juua, vältida tuleks ka nätsunärimist ja suitsetamist. Võimaluse korral võiks edasi lükata ka suukaudsete ravimite manustamist, selles osas konsulteerida eelnevalt raviarstiga.

Uuringu ajal antakse juua kontrastaine (baariumi) lahust. Lisaks antakse vajadusel tablett või pulber, mis tekitab maos gaasi.

Jämesoole RÖ-d ehk irrigoskoopiat tehakse tänapäeval harva. Uuring teostatakse päraku kaudu soolde viidava kontrastaine ja õhu abil. Seda uuringut kasutatakse erinevate soolepatoloogiate diagnoosimiseks. Vastunäidustused on jämesoole toksiline laienemine, jämesoolepõletik (koliit), sooleperforatsioon või selle kahtlus ning rasedus.

Ettevalmistumisega tuleb alustada varakult. 2–3 päeva enne uuringut on vajalik jääkainetevaba ja rasvavaene dieet: vältida teraviljatooteid, kartulit, riisi, herneid, hapukapsast, mune, aed- ja puuvilja, viljalihaga mahlu, suhkruga kohvi ja teed. Alates uuringueelse päeva lõunast ei tohi süüa. Vedelikku (vesi, tee) võiks tarbida rohkelt. Raviarst määrab patsiendile lahtisti, mille manustamisega tuleb alustada uuringueelse päeva pärastlõunal pakendil oleva skeemi järgi. Kroonilise kõhukinnisuse korral tuleks lahtisti võtmist alustada juba varem.

Uuringupäeval võib juua selgeid vedelikke. Uuringu ajal viiakse päraku kaudu soolde kontrastainet (baariumi) ja õhku, vahepeal on vajalik soole tühjendamine. Uuringu järel on soovitatav tarbida rohkelt vedelikku kõhukinnisuse vältimiseks.

Defekatsiooniprobleemide ning pärasoole ja genitaalprolapsi uurimiseks on kasutusel defekograafiauuring. Enne seda uuringut ei ole spetsiaalne dieet vajalik. Uuringupäeva hommikul manustada Microlax ja tühjendada sool.

Intravenoosne urograafia on tänapäeval harva tehtav uuring, misvõimaldab uurida neerude, kusejuhade ja kusepõie anatoomiat ja haiguslikke muutusi. Sellel uuringul kasutatakse veenisisest kontrastainet.Uuringu vastunäidustused on ülitundlikus joodi sisaldava kontrastaine suhtes, rasedus ja raske neerupuudulikkus.

Uuringueelsel päeval on vaja alustada gaasivaba dieediga, lubatud on kuivikud, puljongid. Soovitatav on tarbida rohkelt vedelikke (gaseerimata vett, ilma viljalihata mahla, ilma magusaineta kohvi või teed). Uuringueelse päeva õhtul pärast kella 18 ei ole soovitatav süüa. Uuringueelse päeva õhtul või uuringupäeva hommikul on vaja tühjendada sool. Kroonilise kõhukinnisuse korral tuleks juba 2–3 päeva enne uuringut tarbida jäägivaba toitu, rohkelt vedelikku ja vajadusel lahtistit.

Uuringupäeva hommikul süüa kerge hommikusöök (näiteks 1–2 kuivikut) ja tarbida vedelikku (klaas gaseerimata vett või magusaineta teed). Ka pärast uuringut tarbida rohkelt vedelikku.

Kompuutertomograafilised uuringud

Tegemist on ioniseeriva kiirgusega uuringuga, mis võimaldab visualiseerida kõhuorganeid ning neis esinevaid haiguslikke muutusi ja anatoomilisi iseärasusi. Uuringu vastunäidustus on rasedus.

Enne uuringut ei ole spetsiaalne dieet tavaliselt vajalik, v.a jämesooleuuringute korral. Soovitatav on 2–4 tundi enne uuringut siiski mitte süüa. Vedeliku tarbimine on lubatud.

Olenevalt uuritavast organist ja otsitavast patoloogiast võib olla vajalik enne uuringut suukaudse kontrastaine või vee manustamine. Sellest teavitatakse ja instrueeritakse patsienti enne uuringu teostamist. Lisaks võib olla vajalik veenisisese kontrastaine manustamine.

Kusepõie uuringute jaoks on vajalik täitunud kusepõis – uuringupäeval tarbida vedelikku ja mitte tühjendada vahetult enne uuringut kusepõit. Kui uuringul süstiti kontrastainet, siis on soovitav pärast uuringut- tarbida rohkelt vedelikku.

Jämesoole anatoomiast ja haigustest annab ülevaate kompuutertomograafiline kolonograafiauuring ehk KT-kolonograafia ehk virtuaalne kolonoskoopia, mida kasutatakse juhtudel, kui endoskoopilist kolonoskoopiat ei ole võimalik teostada. Uuring teostatakse kõhuli- ja seliliasendis, uuringu ajal süstitakse veenisisest kontrastainet ja soolde viiakse õhku või CO₂.

Uuringu ettevalmistuseks on vajalik vedel dieet kaks päeva enne uuringut. Uuringueelsel päeval on lubatud puljong, vesi, tee, kohv, keelatud on muuhulgas jogurt ja viljalihaga mahl. Lisaks määrab raviarst patsiendile lahtistava lahuse (Fortrans), mille joomist tuleb alustada uuringueelsel päeval vastavalt pakendis olevale skeemile.

Uuringu järelon soovitatav on tarbida rohkelt vedelikku.

Magnetresonantstomograafilised uuringud

MRT võimaldab magnetvälja abil uurida erinevaid kõhukoopaorganeid mitmesuguste haiguste suhtes. Uuringul on mitmeid vastunäidustusi: ravipump, mitteemaldatav kõrvaimplantaat (teatud liiki implantaadid on lubatud, kaasas peab olema tootja dokument vastava informatsiooniga), osad intrakraniaalsed aneurüsmiklipsid, osad liigeseproteesid ja muud metallist võõrkehad organismis, raseduse 1. trimester, klaustrofoobia, väga suur ülekaal (kaalupiirang oleneb kasutatavast MRT-seadmest), võimetus lamada liikumatult samas asendis (uuringu kestus võib olla kuni 90 minutit). Südamerütmuri olemasolul on vajalik ka rütmoloogi kaasamine uuringu planeerimisse. Enne uuringuruumi sisenemist tuleb eemaldada väline kuulmisaparaat, samuti metallist ehted jmt. Metallist meditsiiniliste implantaatide paigaldamisest ja tätoveeringute tegemisest peab olema möödunud 6–8 nädalat. Lisaks tuleks uuringule tulles vältida võimaluse korral ravimi- ja nikotiiniplaastreid (v.a juhul, kui tootja infomaterjali andmetel need ei sisalda metalli) ning juukselaki ja kosmeetikatoodete kasutamist.

Enne uuringut on soovitatav 4–6 tunni jooksul mitte süüa. Sageli on vahetult enne uuringut vajalik põie tühjendamine, selles osas juhendab patsienti uuringut teostav radioloogiatehnik. Vajadusel manustatakse patsiendile veenisiseselt ravimeid sooleperistaltika vähendamiseks.

Kui uuringu käigus süstiti kontrastainet, on soovitatav tarbida rohkelt vedelikku kontrastaine väljutamiseks kehast.

Enne emaka, munasarjade, endometrioosi, kusepõie ja eesnäärme MRT-d on vaja tühjendada sool, vajadusel kasutada Microlaxi juba uuringule eelneval päeval. Kusepõis peaks uuringu ajal olema pooleldi täitunud. Enne uuringut võidakse paluda tuppe paigaldada ultraheligeel, mis on vajalik pildikvaliteedi parandamiseks. Menstruatsioon ega muu voolus tupest takistuseks ei ole.

Pikemat ettevalmistust vajab peensoole MRT ehk magnetresonantsenterograafiauuring. Uuringule eelneval päeval süüa väherasvast vähese kiudainesisaldusega kergesti seeditavat toitu, vältida liha, puu- ja juurvilja, teravilja- ja piimatooteid ning gaseeritud jooke. Soovitatav on võtta lahtistit, nt bisakodüüli, ja uuringupäeva hommikul Microlaxi.

Enne uuringut olla vähemalt kuus tundi söömata, soovitatavalt isegi alates uuringule eelneva päeva õhtust.

Uuringule on vaja kohale tulla üks tund enne uuringu algust. Enne uuringut antakse patsiendile juua 1,5 l lahtistiga vedelikku soolevalendiku laiendamiseks ja soole puhastamiseks. Vahetult enne uuringut on vaja tühjendada kusepõis.

Kokkuvõte

Artikkel annab ülevaate erinevate tervishoiuasutuste soovitustest patsiendi ettevalmistamiseks enne kõhukoopa plaanilisi radioloogilisi uuringuid.

Lisainfot uuringute, ettevalmistuse ja võimalike tüsistuste kohta leiab patsiendi infomaterjalidest (1–5).

Kasutatud kirjandus

1. Patsiendiinfo / Uuringud. Tartu Ülikooli Kliinikum. https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-kategooria/uuringud/
2. Uuringud. Põhja-Eesti Regionaalhaigla. https://www.regionaalhaigla.ee/et/uuringud
3. Uuringud. Ida-Tallinna Keskhaigla. https://www.itk.ee/patsiendile/patsiendi-infomaterjalid/uuringud
4. Juhendid. Lääne-Tallinna Keskhaigla. https://www.keskhaigla.ee/patsiendile/juhendid/
5. Diagnostika ja radioloogilised uuringud. Arstikeskus Confido. https://www.confido.ee/radioloogia/
6. Tremblay E, Thérasse E, Thomassin-Naggara I, et al. Quality initiatives: guidelines for use of medical imaging during pregnancy and lactation. Radiographics 2012; 32 (3): 897–911. doi:10.1148/rg.323115120