Patrick Pihelgas: Euroopa Nooremarstide Ühendus – nooremarstide katusorganisatsioon ja eestkõneleja Euroopas

Autor: Patrick Pihelgas, tervishoiutööjõu valdkonna eestvedaja, Euroopa Nooremarstide Ühendus. Artikkel ilmus augusti Lege Artises. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Lege Artist ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Eesti Nooremarstide Ühendus (ENÜ) kuulub Euroopa Nooremarstide Ühendusse (European Junior Doctors Association, EJD) 1993. aastast. Ühingu juhtstruktuurides on meid varem esindanud Rille Pihlak meditsiinihariduse ametnikuna (AMEE liaison) ning 2023. aasta lõpus valiti ühenduse tervishoiutööjõu valdkonna eestvedajaks mind.

Ühenduse tegevusvaldkonnad

„Türgi Arstide Liit on kuulutatud riigivõimu poolt terroristlikuks organisatsiooniks. Arstide Liidu president pandi aastaks vangi. Aasta jooksul on patsiendid erimeelsuste käigus tapnud mitmeid arste. Seejuures on nooremarstide tasu nende riigis nälja piiril.“

„Poolas on mõne aastaga kasvanud arste väljaõpetavate kõrgkoolide arv üheksalt rohkem kui kolmekümneni. Arstide puuduse tõttu võimaldati kutsekoolidel hakata arste koolitama. Kvaliteet on oodatavalt alla igasuguse arvestuse.“

„Sloveenias streigivad arstid jaanuari algusest, kuna kokkulepitud kollektiivlepingu nõudmisi ei täidetud. Samal ajal keskendub valitsus streikimisnõuete karmistamisele.“

„Tšehhi arstid loobusid ületundide tegemisest. Tööandjatel on õigus nõuda ületunde kuni 150 tundi aastas, töötaja saab töötada 416 tunniste ületundidena. Ületöö mittetegijatel on takistatud karjäärialane areng, on ahtam operatsioonide valik ja lisanduvad muud karistused. Samal ajal vaidlevad terviseminister ja tööminister, kelle vastutusala probleem see on.“

Eeltoodud on vaid killukesed sellest, mis on viimastel aastatel Euroopa Nooremarstide Ühenduse üritustel kõlama jäänud teiste riikide heitlustest tervishoiukorralduslike muredega.

Ühenduse tegevus jaguneb üldjuhul kolme valdkonna alla:

1. tervishoiutööjõud,
2. residentuurikorraldus,
3. Euroopa poliitika.

Laiemalt aga tegelemegi kõigega, mis nooremarstidele Euroopas muret teeb või võimalusi pakub, sealhulgas roheteemad, digiteerimine ja tervishoiuteenuste kvaliteet. Teeme aktiivselt koostööd teiste Euroopa meditsiiniühingutega, nagu Euroopa Arstide Alaline Komitee (CPME), Euroopa Eriarstide Ühendus (UEMS), Euroopa Üld- ja Peremeditsiini Arstide Ühing (UEMO).

Profiililt on EJD eelkõige poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on seista nooremarstide heaolu eest ning mõjutada poliitikakujundajaid ja arvamusliidreid meie läbiviidud analüüside, kokkulepitud seisukohtade, avalduste ja koostöökohtumiste kaudu.

Tähelepanu keskendub kahele suunale.

1. Euroopa Komisjon ja teised kõrgemad poliitilised institutsioonid, et tagada mõistlik üleeuroopaline õigusruum. Siin teeme tihedalt koostööd WHO Euroopa regiooni, OECD, Euroopa Tervisesüsteemide ja -Poliitika Vaatluskeskuse ning Euroopa Tervishoiukorralduse Ühinguga (EHMA).
2. Liikmesriikide poliitikakujundajad, kus toetame eelkõige oma liikmesriikide nooremarstide ühendusi, et need saaksid tugevamalt seista oma riigi parema tervishoiu tuleviku eest. Juhul kui liikmesriigid soovivad EJD tuge mõnes siseriiklikus küsimuses, paneme kokku liikmesriigi ponnistusi toetava avalduse.

Ühenduse töökorraldus

Liikmesriigid kogunevad kaks korda aastas ühenduse üldkogul ja lisaks EJD korraldatud õppe- ja koostööüritustel EJD Academy. Vahepealsel ajal toimub koostöö meilide ja veebikoosolekute vahendusel.

Üldkogud on alati rõõmsad sündmused, kus saab kohtuda vanade ja uute kolleegidega, luua sõprussuhteid, pidada asjalikke arutelusid, kuulata teiste riikide kogemusi tervishoiusüsteemis ning loomulikult nautida sotsiaalprogrammi nalja, tantsu ja laulu saatel. Üldkogusid korraldavad liikmesriigid ning Eestis on üritust peetud kaks korda: 2008. ja 2018. aastal. Viimast meenutavad vanemad olijad senini legendaarsena ning kutsuvad üles korraldust taas ette võtma.

Sotsiaalprogramm ja kasulikud tutvused on loomulikult see suhkrukiht, mida üritustelt kaasa võtta, kuid peamine kasu tuleb uudsest perspektiivist: esiteks käivad Eesti tervishoiukorralduslikud mured selgelt ühte jalga Põhjamaadega – meil on tervishoiutöötajate puudus, eriti peremeditsiinis, psühhiaatrias ja erakorralises meditsiinis, maapiirkondadesse on raske saada tööjõudu ning töötajad vajavad suuremaks heaoluks rohkem paindlikkust oma töös. Kuid üldjoontes läheb meil tõesti hästi, kui võrrelda riikidega, kus nooremarstid peavad peale maksma õiguse eest käia residentuuris, puudub õigus streikida, eeldatakse nädalas üle 60 tunni tööd või saadetakse sundkorras tervishoiukõrbesse tööle. Eesti saab olla uhkusega eeskuju ning jagada häid kogemusi.

Olgugi et ühingusse kuuluvad väga erineval tasemel riigid, on kõikide riikide tervishoiukorraldusel veel palju areneda ning arengukohtade ühisosa on suur. Seda kinnitab EJD eelmisel aastal valminud raport „From Tradition to Transition“, mis annab ülevaate nooremarstide olukorrast üle Euroopa ja peamistest teguritest, mis mõjutavad noorte arstide läbipõlemist ja süsteemist kadumist, ning esitab ka soovitusi nende teguritega toimetulekuks. Analüüs keskendub just kõikide osalenud riikide ühistele probleemidele ning on seetõttu minu töös peamine dokument, millest juhinduda.

Tervishoiutööjõu valdkonna esindaja tegevused

Tervishoiutööjõu valdkonna esindajana kuulun kaheksaliikmelisse juhatusse, kus on ka kolleegid Lätist, Leedust, Soomest, Hispaaniast, Kreekast, Portugalist ja Sloveeniast. Minu koordineerida ongi erinevad projektid, mis on seotud tervishoiutööjõuga. Kuna valdkond on tohutult lai ja vähe on teemasid, mida ei saaks selle valdkonna alla paigutada, teen tihedalt koostööd kogu ülejäänud juhatusega. Koos viime läbi uuringuid, kogume teadmisi, koostame raporteid ja analüüse ning kohtume partneritega, et saadud teadmisi rakendada, ja korraldame koosolekuid liikmetele. Püüame teadmisi levitada ka tervishoiukorralduse kogukonnas laiemalt. Viimati esitlesin mainitud analüüsiraporti tulemusi Euroopa Tervishoiukorralduse konverentsil. Lisaks valdkondlikele ülesannetele tähendab juhatusse kuulumine ka esinduskohustust ja administratiivseid ülesandeid.

Lisaks raportile „From Tradition to Transition“ avaldasime värskelt ka järgmise analüüsi „From Mandate to Motivation“, milles analüüsime erinevates Euroopa riikides levinud initsiatiive arstide rakendamiseks tõsisema tööjõupuudusega piirkondades nii õppe ajal, residentuuri ajal kui ka pärast residentuuri. Toome välja soovituslikud ja mittesoovitatavad lähenemisviisid ning suuname tervishoiukorraldajaid valima meetmeid, mis motiveeriksid arste seda väljakutset ette võtma, mitte ei kohustaks neid jätma oma pere ja lähedasi. Eesti on siin jällegi eeskuju paljudele riikidele oma lähtetoetuste ja raviasutuste aktiivsete värbamiskampaaniatega.

Valdkonna järgmiste töödena planeerime analüüsiprojekte, mis arendaksid edasi ideid esimesest suuremast raportist ja annaksid meile konkreetseid andmeid ning selgeid lahendusi. Planeeritud on kaks projekti.

1. Ebavõrdsuse teema. Käsitleme eelkõige soolistest ja ka muudest teguritest tingitud ebavõrdsust arstiks õppimisel, residentuuri saamisel ja üldiselt töökohal.
2. Arsti rolli muutumise teema. Uurime lähemalt, kuidas mõjutab ametiga identifitseerumine arstide töörahulolu, millises suunas peaks muutuma arsti roll arvestades uue põlvkonna arstide uusi väärtusi, paratamatut tööjõupuudust ja kasvavat tervishoiuteenuste nõudlust, ning ka seda, milline peaks olema mõistlik üldarstide ja eriarstide vahekord, seejuures silmas pidades efektiivset ressursikasutust.

Kokkuvõtteks

Iga tervishoiusüsteem Euroopas on oma nägu, ja nii see peabki olema. Kuid me peame tegutsema selle nimel, et iga riigi süsteem suudaks hoida ja kasvatada oma tööjõudu selliselt, et poleks põhjust põgeneda oma riigi puuduste tõttu. Euroopa on täis võimalusi koos kasvamiseks ja arenemiseks. Iga võimalus jagada kogemusi ja õppida teistelt aitab meil teha targemaid valikuid ja seeläbi särada oma eripäras. Eesti on tõeline eeskuju, aga pikk tee on veel minna selleni, et me oleks parim paik Euroopas, kus noor arst võiks töötada.