Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja: lootusetuse kordamine ei aita ühiskonda, tuleb rääkida võimalustest
Tänane Pärnu Postimees avaldas intervjuu Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilliga, milles muu hulgas uuriti, kuidas on kohalikus haiglas lood vaimse tervise abi kättesaadavusega.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Refereerime siinkohal intervjuust kahte küsimust-vastust.
Mida tähendab psühhiaatrite põud ja vaimse tervise õdede võrgustiku laienemine abivajajale? Aastaid räägime, et ravijärjekorrad on pikad, vaimse tervise abi kättesaadavus võiks olla parem.
Mulle kohe üldse ei meeldi sellised karjatused, et “midagi ei toimu!”, “midagi ei saa!”. Dramaatilised meediakajastused ei muuda enamasti asju paremaks. Näeme psühhiaatrias pidevalt, et see, keda meie peame punaseks patsiendiks ehk keda me juba eile pidime aitama, ei pea ise ennast punaseks. Raskelt depressiivsele või muul viisil väga hädas inimesele, kes on viimast lootust kaotamas, võib igasugune infokild selle kohta, et abi polegi, olla see viimane piisk.
Loomulikult ei saa reaalsuse ees silmi sulgeda – abistajaid napib –, aga seda enam peame püüdlema selle poole, et õige patsient oleks õigel ajal õiges kohas. Seda saame edukamalt teha koostöös kogukonnas pakutavate toetavate teenuste ja perearstikeskustega.
Me ei saa probleemist mööda vaadata: kui ravijärjekorrad on pikad, siis räägime pikkadest järjekordadest.
Nõus, ei pea mööda vaatama. Aga lootusetuse kordamine ei aita ühiskonda, tuleb rääkida võimalustest, kuidas toetavad eneseabi meetmed, elustiilimuutused, perearstiabi, psühholoogiline nõustamine ja millisel juhul on vaimse tervise probleem tõesti kriitiline.
Missugused on Pärnumaal vaimse tervise murede korral abi saamise võimalused, sellest saab lugeda Pärnu Postimehest.
