Pandeemia mõju vaimsele tervisele polnudki nii suur kui arvatud?

Näiteks on avaldatud rida läbilõikeuuringuid, kus on osalejatele saadetud lihtsasti täidetavaid vaimse tervise küsimustikke, leitud normi ületavaid tulemusi ja selle põhjal hinnatud vaimse tervise probleemide esinemissagedust. See on probleemne, kuna need küsimustikud on mõeldud sõelumiseks, mitte esinemissageduse hindamiseks, ja sedasi korraldatud uuringud toovad tõenäoliselt kaasa märkimisväärse ülehindamise.

Selliste vigade vältimiseks korraldati nüüd süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs uuringutest, kus võrreldi üldist vaimse tervise, ärevuse sümptomite või depressiooni sümptomite esinemissagedust 1. jaanuaril 2020 või hiljem, ning võrreldi saadud tulemusi andmetega vahemikust 2018–2019. Ülevaatesse sobisid kõik populatsioonid eeldusel, et ≥ 90% uuritavatest olid enne ja pärast pandeemia algust ühed ja samad või siis kasutati puuduvate andmetega arvestamiseks statistilisi metoodikaid. Vaadati läbi 94 411 üksikut publikatsiooni ja kokkuvõtet, uuringusse sobis kokku 137 uuringut 134 kohordist. Suurem osa uuringutest oli läbi viidud suurema (77%) või suure-keskmise (20%) sissetulekuga riikides.

Üldpopulatsiooni uuringutes ei leitud erinevust üldise vaimse tervise näitajates ega ärevuse sümptomite esinemissageduses. Depressiooni sümptomid halvenesid minimaalselt. Naiste seas halvenesid üldised vaimse tervise näitajad, ärevuse ja depressiooni sümptomid vähe või minimaalselt. Teistes 27 analüüsis, kus olid alagruppides ka teised peale naiste, leiti viies analüüsis sümptomite minimaalset või väikest halvenemist ning kahes minimaalset või väikest paranemist. Kolmes uuringus, mille andmed olid 2020. aasta kolmest viimasest kvartalist, ei leitud sümptomite muutust võrreldes pandeemiaeelse perioodiga või leiti esialgset sümptomite halvenemist, mis hiljem taastus pandeemiaeelsele tasemele.

Analüüsid olid märgatavalt heterogeensed ja olulise nihkeriskiga, mis peab tulemuste tõlgendamise suhtes tegema ettevaatlikuks.

Seega näitavad enne ja pärast pandeemia algust korraldatud uuringute võrdlused, et pandeemia mõju üldisele vaimsele tervisele, ärevuse ja depressiooni sümptomitele on nullilähedane, statistiliselt ebaoluline ja isegi statistiliselt olulised muutused olid väiksed. Väikseid negatiivseid tulemusi leiti naistel kõigis uuritud valdkondades.

Uuringu tulemusi plaanitakse jooksvalt täiendada, kui koguneb täiendavalt tõendust.

Allikas: Sun Y, et al. Comparison of mental health symptoms before and during the covid-19 pandemic: evidence from a systematic review and meta-analysis of 134 cohorts. BMJ. 2023 Mar 8; 380: e074224. doi: 10.1136/bmj-2022-074224.