Pandeemia mõju: lähiaastatel tuleb arvestada vähiravikulude kiirema kasvuga

Riigikontroll avaldas täna auditi "Pahaloomuliste kasvajate avastamine ja patsiendi ravile suunamine". Sealt selgub, et nii haigekassale esitatavate raviarvete hulk kui ka ravijuhtude tegelik nõudlus näitab, et pandeemia tulemusel jõudis vähem inimesi vähiravile. Haiglate sõnul oli märgatav ka patsientide endi soov ravi ja konsultatsioonile tulemist edasi lükata. Selle tulemusel võib lähiaastatel ressursside vajadus kasvada, sest osa inimesi ei pöördunud õigel ajal arsti poole ja hilisem ravi on kallim.

Haigekassale esitatud raviarvete analüüsi põhjal asendus tavapärane patsientide aastane 3 protsendine kasv 2020. aastal langusega, mil 2019. aastaga võrreldes vähenes patsientide arv 2 protsenti (1128 patsienti). Pidurdus ka vähiravi kulude kasvutempo – tavapärase 10 protsendise kasvu asemel suurenesid kulud vaid 5 protsenti. Samuti vähenes haigekassa andmetel 2020. aastal sõeluuringutes osalejate arv: võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli rinnavähi sõeluuringus kahanemine 6 prostenti ja emakakaelavähi sõeluuringus 10 protsenti.

Ravinõudluse planeerimise aluseks võtab haigekassa eelmiste aastate näitajad. Kui aastatel 2017–2020 planeeriti ravijuhtude rahastamise nõudluse kasvu onkoloogias perioodi keskmisena 4 protsenti ja hematoloogias 13 protsenti, siis pandeemia mõjul vähenes 2020. aastal ravijuhtude rahastamise tegelik nõudlus võrreldes esialgse hinnanguga 12 protsenti (16 389 juhtu) ja hematoloogias 8 protsenti (3277 juhtu).

Võttes arvesse 2020. aasta erilist olukorda, valis haigekassa 2021. aasta nõudluse planeerimise baasaastaks 2020. aasta asemel 2019. aasta, kui pandeemiat veel ei olnud. Lähtekoha muutmise tulemusel on 2021. aasta haigekassa ravijuhtude prognoositav nõudlus küll suurem kui 2019. aastal, ent siiski kuni 5 protsenti väiksem 2020. aastaga võrreldes. Haigekassa suurendas suvise seisuga nõudluse prognoosi 1 protsendi võrra, kuid haiglate hinnangul võib mõju veelgi suuremaks kujuneda. Arvestades seda, et 2020. aastal võisid esmased onkoloogilised haigused jääda õigel ajal diagnoosimata ja ravimata, prognoositakse lähiaastatel nende patsientide arvu suurenemist, kes saavad kasvaja diagnoosi juba haiguse kaugelearenenud staadiumis.

Kuivõrd kaugelearenenud vähijuhtude ravi on kallim kui varakult avastatud haiguse ravi, võib prognoosida ka vähiravikulude kasvu (nn lepingumahu suurenemist). Näiteks prognoosis ITK suvel kuni 15 protsenti suuremat töömahtu nii keemiaravis kui ka onkokirurgias.

Kokkuvõtvalt tuleb lähiaastatel arvestada vähiravikulude varasemast kiirema kasvuga. Hoolimata sellest, et esmastele pöördujatele on püütud tagada vastuvõtt, jõudis palju inimesi pandeemia tõttu ravile hilinemisega. Niisamuti lükati edasi patsientide järelkontrolle. See kõik võib lisaks harjumuspärasele vähipatsientide arvu kasvu trendile tekitada veelgi suurema surve ravijärjekordadele ja mõjutada omakorda elumust.

Riigikontrolli soovitus: analüüsida koroona tõttu tekkinud ühiskondliku kriisi mõju vähiravile, hinnata, kuidas saaks edaspidi vältida arsti poole pöördumise edasilükkamist, ning planeerida aegsasti ravivajaduse suurenemise katteallikad.

Tervise- ja tööministri vastus: Oleme probleemist teadlikud ning teeme pingutusi kriisi mõju hindamiseks. Vähiravi on kindlasti oluline eelarveprioriteet.

Eesti Haigekassa juhatuse esimehe vastus: Oleme antud probleemist teadlikud ning arvestame ravivajaduse muutumisega ajas. Vähiravi on meie jaoks igal aastal olnud eelarveprioriteet ning sellest lähtuvalt oleme vähiravi finantseerimiseks ka vahendid planeerinud.