Pandeemia ajal sündinud lastel ei ole autismi risk suurenenud
Koroonapandeemia esimesel aastal sündinud lastel, sealhulgas üsasiseselt koroonaviirusele eksponeeritud lastel ei ole autismi risk suurem kui pandeemiaeelsel perioodil sündinud lastel.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Autismi risk suureneb praktiliselt iga rasedusaegse tervist ohustava sündmusega, sealhulgas infektsioonid ja stress. Koroonapandeemia ulatust arvestades olid pediaatrid ja arenguteadlased mures, kuidas see võib mõjutada laste seas autismi esinemist. Nüüd leiti, et pandeemia ajal sündinud lastel ei ole autismi jooni eelnevatega võrreldes sagedamini.
COMBO (COVID-19 Mother Baby Outcomes) algatuse raames on uuritud COVID-19 potentsiaalseid mõjusid laste närvisüsteemi arengule erinevatel ajapunktidel alates sünnist. Lapsed, kelle üsasisene periood jäi pandeemia alguse perioodi, on praegu jõudmas sellesse ikka, mil avalduvad autismi varased märgid. Uuringus olid 1664 lapse andmed, kes sündisid vahemikus jaanuarist 2018 kuni septembrini 2021 (442 last enne pandeemiat, 1222 pandeemia ajal). Autismi riski hinnati närvisüsteemi arengu sõelküsimustiku põhjal, mida pediaatrid andsid lapsevanematele laste arengu hindamiseks laste 16–30 kuu vanuses. Selleks kasutati M-CHAT-R-küsimustikku (Modified Checklist for Autism in Toddlers, Revised). Võrreldi küsimustiku tulemusi pandeemiaeelsel ja pandeemia ajal sündinud lastel, samuti lastel, kelle emad olid raseduse ajal COVID-19 põdenud (N = 130) või kelle emad seda põdenud ei olnud (N = 997).
Positiivse autismisõelumistulemusega laste osakaal oli enne pandeemiat ja pandeemia ajal sündinud lastel ühesugune. Üllatavalt leiti, et raseduse ajal COVID-19 põdenud emade lastel oli sõeltesti põhjal autismile viitavaid jooni hoopis vähem kui COVID-19 mittepõdenud emade lastel.
Samu lapsi jälgitakse ka edaspidi autismi diagnoosimise suhtes. Praeguste tulemuste põhjal aga ei oota teadlased, et autismidiagnooside hulk hakkaks hüppeliselt kasvama. On hästi teada, et autismi kujunemist mõjutavad erinevad tegurid sünnieelses keskkonnas, seega oleks iseloomulikud jooned praeguseks juba avaldunud.
Uuringu nõrkus on asjaolu, et ei vaadatud autismidiagnoose, vaid koguti autismile iseloomulike joonte märkimist vanemate täidetud küsimustikus. Täpsete diagnooside arvu teadmiseks on praegu veel liiga vara.
Allikas: Huang YN, et al. Long-term safety and efficacy of glucagon-like peptide-1 receptor agonists in individuals with obesity and without type 2 diabetes: A global retrospective cohort study. Diabetes Obes Metab. 2024 Aug 22. doi: 10.1111/dom.15869.