Pandeemia ajal ei suurenenud sportlaste seas kardiaalsed äkksurmad

COVID-19 pandeemia ajal toodeti valesid täis film „Died Suddenly“, kus püüti ekslikult seostada COVID-19 vastu vaktsineerimst äkksurmadega. Mitmete teadusuuringutega on näidatud, et vale levib kiiremini ja sügavamale kui tõde, teisisõnu vale jõuab maailmale tiiru peale saada veel enne kui tõde püksid jalga saab. Alles nüüd avaldati uuring, mis väljamõeldud filmi peamise väite ümber lükkab: pandeemia ajal ei suurenenud sportlaste hulgas kardiaalsed äkksurmad.

Prospektiivses kohortuuringus võeti vaatluse alla kuueaastane periood vahemikus jaanuarist 2017 kuni detsembrini 2022. Töö eesmärgiks oli võrrelda südameseiskuse ja kardiaalse äkksurma esinemist kolme aasta jooksul enne pandeemiat ja kolme esimese pandeemia-aasta ajal. Andmeid koguti USA riiklikust katastroofiliste spordivigastuste uuringute keskuse andmebaasist (NCCSIR - National Center for Catastrophic Sports Injury Research). Võimalusel küsiti lahkunute lähedastelt informeeritud nõusolek, et pääseda ligi lahanguandmetele ja haiguslugudele.

Pandeemia-eelseks perioodiks loeti kalendriaastad 2017-2019 ja pandeemiaperioodiks kalendriaastad 2020-2022. Südameseiskuse ja kardiaalse äkksurma juhud koguti NCCSIR jätkuvast jälgimisprogrammist. Uuringusse haarati võistlusspordiga tegelevad sportlased põhikoolidest, keskkoolidest, klubidest, kolledžitest või professionaalselt tasemelt. Hinnati kõiki südameseiskuse ja kardiaalse äkksurma juhtusid, seal hulgas neid, mis toimusid treeningute, puhkuse või une ajal.

Südameseiskuseks loeti ootamatu kokkukukkumine, millele järgnes kardiopulmonaalne elustamine ja/või defibrillatsioon ja inimene jäi ellu. Kardiaalseks äkksurmaks loeti järsk ootamatu surm südamest lähtuval põhjusel või struktuurselt normaalse südamega inimesel, kelle surmale ei olnud muud selgitust ja kelle anamnees oli südamesurmaga kokkusobiv. Surnud sportlaste puhul määrati surma põhjus kindlaks ekspertide paneeli poolt, kasutades varem publitseeritud kriteeriumeid ja tuginedes kogu olemasolevale informatsioonile, seal hulgas lahanguandmed, meditsiinilise läbivaatuse, koroneri hinnangud ja haiguslood. Põhjalikult püüti välja selgitada ka sportlaste etniline või rassiline kuuluvus, kuna südameseiskuse tulemuste osas on USAs suured käärid erinevat päritolu inimeste vahel.

Kokku tuvastati 387 südameseiskuse ja kardiaalse äkksurma juhtu (keskmine vanus 16,5 aastat, 334 ehk 86% meessoost). Südameseiskuse ja kardiaalse äkksurma esinemissagedus enne pandeemiat ei olnud oluliselt erinev võrreldes pandeemia-aastatega (203 juhtu enne pandeemiat ja 184 pandeemia-aastatel). Üldine elumus oli 51%. Kardiaalse äkksurma osakaal oli ühetaoline enne pandeemiat (52%) ja pandeemia ajal (46%).

190 kardiaalse äkksurma juhust 139-l oli võimalik kindlaks teha spetsiifiline põhjus. Müokardiit oli kardiaalse äkksurma põhjuseks kolmel juhul enne ja neljal juhul pärast pandeemia algust.

Uuringu nõrkuseks on asjaolu, et NCCSIR andmebaasis ei pruugi kõik sportlastel esinevad südameseiskused või kardiaalse äkksurma juhud registreeritud olla. Samuti on teada, et pärast pandeemia algust langes kolledžites spordiga tegelemine 2,5% võrra.

Seega ei leitud, et pärast COVID-19 pandeemiat oleks noortel võistlusspordiga tegelevatel sportlastel USAs südameseiskuse või kardiaalse äkksurma esinemissagedus muutunud. Ka müokardiidist tingitud surmajuhtude arv ei erinenud, mistõttu uurijad peavad võimalikuks, et COVID-19 põdemise või vaktsineerimisega seotud kardiovaskulaarset ja müokardiidi riski on varasemates uuringutes üle hinnatud.

Astley C, et al. Sudden Cardiac Arrest Among Young Competitive Athletes Before and During the COVID-19 Pandemic. JAMA Netw Open. 2025 Feb 3;8(2):e2461327. doi: 10.1001/jamanetworkopen.2024.61327.