PÄDEVUSHINDAMINE | Õdedel pole üleliia palju vaba aega, et teha tegevusi, mis pole hädavajalikud

“Tegelikult peaks tänase seadusandluse valguses ütlema: pädevustõendiga õdesid on üllatavalt palju!” ütleb Anneli Kannus. “Arvestada tuleb, et hindamine on vabatahtlik ning hindamise eest tuleb hinnataval maksta tasu.”

Tasu katab hindamiskomisjoni töös osalevate inimeste töötasu, elektroonilise süsteemi toimimise ning asjaajamise korraldamise, st tõendid, infovahetuse jms. Pädevushindamise tasu suurus on õdede liidu liikmele ja mitteliikmele erinev.

Hinnatavaid on Kannuse sõnul siiani olnud aastas sadakond. “2024. aastal on huvi hindamise vastu tõusnud, selle taga on seadusemuudatustest tulenevad objektiivsed põhjused. Kehtestatud on nimelt üleminekuperiood, mille ajal saavad eriõe III pädevuse taseme saanud õed teha eriõe tegevusi,” selgitab Anneli Kannus.

Pädevuse hindamist taotlevad õed peamiselt kahel põhjusel – tööandja toetab (sh näiteks tasub ka pädevuse hindamise tasu) või vajab pädevuse hindamist ning õed ise tahavad enesearengule tagasisidet.

“Hindame väga kõrgelt õdesid, kelle jaoks on tähtis eneseareng ning soov seda ka pädevuse hindamisega kinnitada. Lisaks on meil üks haigla, kes tunnustab töötajate vabatahtlikku pädevuse hindamist ning arvestab hindamistulemusi, määrates töötajale hindamistulemuste alusel lisatasu,” räägib Kannus.

Kõrgem pädevus ei kajastu palgas

Samuti arvestab perearstide kvaliteedisüsteem õdede pädevuse tõendi olemasolu, hinnatud pädevus on kvaliteediindikaatorina kasutusel ka kooli- ja koduõenduses. Kahjuks ei kajastu nendes süsteemides õe kõrgem pädevuse aga õe palganumbris.

Kuid siiski, millest siis ikkagi puudu jääb, et kehtiva pädevustunnistusega õdesid on vaid 9%?

“Tänapäeva inimene on pragmaatiline – kui on vaja siis teen ja kui väga vaja ei ole, siis ma pigem ei tee. Sama suhtumine kirjeldab ka pädevuse hindamist. Õdedel pole üleliia palju vaba aega, et teha tegevusi, mis pole hädavajalikud, tehakse valikuid.

Täna on meil olukord, kui õde soovib koolitustel käia, siis teatud juhtudel ei võimalda seda tema tööandja. Põhjuseid on siinkohal erinevaid, näiteks pole personali piisavalt, koolitus justkui on liiga kallis või asutusel puuduvad finantsilised vahendid koolituste võimaldamiseks,” avab Kannus statistika tagamaid.

Kõik tööandjad ei võta ka hinnatud pädevust palga ja tunnustuse erisuste aluseks. Sageli saab alustav õde ja kogenud õde tervishoiuasutuses sama töötasu, mis muidugi kogenuma kolleegi motivatsiooni vähendab.

Samas ütleb Kannus, et Eesti Õdede Liidu pädevuse hindamise süsteem on loodud toetama õe enesearengut ja karjääri. Õel on võimalik ennast hinnata kolmel erineval tasemel ning eriõel samuti. Just see võimaldab hinnataval saada tagasisidet, kuhu ma suundun või ka kõige kõrgema pädevuse saavutanud õel on võimalik oma saavutatud taseme hoidmist hinnata.

Liidu võimekust pädevushindamist läbi viia hindab Kannus heaks.

Eesti Õdede Liidu juures tegutseb pädevuse hindamise komisjon, mille liikmed valitakse kolmeks aastaks avalikul konkursil liidu volikogu poolt. Komisjoni liikmete töö on tasustatud.

Pädevuse hindamise taotlusi on võimalik esitada kaks korda aastas, elektrooniliselt www.ena.ee kodulehe kaudu. Iga taotlust loeb eraldi vähemalt kaks komisjoni liiget, kontrollides eelduste ja kriteeriumite täitmist ning andes lõpphinnangu. Hinnangute ühtimisel on otsus tehtud, erisuse korral arutab esitatud dokumente ja tulemusi pädevuse hindamise komisjon.

Objektiivsus on oluline

Pädevuse hindamine väljaspool töökohta suurendab Kannuse sõnul objektiivsust, kuna hindajatel puuduvad isiklikud seosed hinnatavaga. “Samas, kui hinnatav soovib kõrgemat võimalikku ehk eriõe V tunnustust, siis peab tema tegevus olema teada ka väljapool töökohta, seda saabki hinnata vaid väljapoolt vaadates,” ütleb Anneli Kannus.

“Kui pädevuse taotlejaid peaks olema regulaarselt rohkem, siis tuleb ka komisjoni tööd ümber korraldada, mis kindlasti on võimalik.”

Millised on liidu ootused Sotsiaalministeeriumile?

Juhul kui riigi eesmärk on pädevuse hindamises osalenud tervishoiutöötajate arvu suurendamine, oleks abi elektroonilise lahenduse loomisest. Samas vajab sellise lahenduse loomine samuti lisaressurssi ning pädevuse hindamise tasu tõstmine vajalikus mahus võib osutuda õdedele liiga kõrgeks.

Eesti Õdede Liidu hinnangul saaks näiteks ka Terviseameti juures asuvat tervishoiutöötajate registrit edasi arendada. Alustades elementaarsest ehk nõudes tervishoiutöötajatelt kohustuslike täienduskoolituste tõendite info lisamist süsteemi, kus AI saab teha kokkuvõtteid ning anda automaaatset infot nii inimesele endale, tööandjale kui ka üldise statistikana riigile. Ühtlasi toetaks selline lahendus oluliselt pädevuse hindajate tööd, kuna suur osa aega läheb täna n-ö eelduste täitmise kontrollimisele ehk kas kohustuslikud täienduskoolitused on läbitud või mitte.