Osapooled esitasid vastutuskindlustuse lepituskomisjoni osas oma ettepanekud

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks terviseministri määruse "Vastutuskindlustuse lepituskomisjon" eelnõu ja seletuskirja.

Seaduse järgi on vastutuskindlustuse lepituskomisjon Terviseameti juures alaliselt tegutsev kohtueelne sõltumatu vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise organ. Lepituskomisjon lahendab patsiendi või muu õigustatud isiku poolt kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebust.

Seltsid ja liidud saatsid terviseministri määruse "Vastutuskindlustuse lepituskomisjon" eelnõule ja seletuskirjale äsja oma tagasiside. Näiteks peab perearstide selts ebamõistlikuks, et lepituskomisjon peab tegelema alla 1000-euroste nõuetega, kuivõrd perearstikeskustele pakutakse omavastutust alates 1000 eurost ning see võib tuua kaasa endaga olukorra, kus kindlustusfirma suunab väga palju tööd lepituskomisjonile, sest võib eeldada, et kindlustusfirma on teinud kalkulatsioonid omavastutuse suuruse määramiseks. Selts teeb ettepaneku see punkt välja võtta.

Lepituskomisjon ei laheda kindlustusvõtja ja kindlustusandjavahelisi erimeelsusi, kuid selts teeb ettepaneku, et see ülesanne oleks ikkagi ka lepituskomisjoni ülesanne.

Eelnõus on märgitud, et komisjoni koosseisu võib vajadusel kaasata erinevaid asjakohaseid liikmeid. Perearstid peavad oluliseks, et sinna vajadusel määrataks ka teisi arstlike erialade esindajajaid ja mitte ainult Eesti Arstide Liitu.

"Palume samuti piirangut esimehele, arvestades Eesti väiksust. Esimees ei tohi olla seotud ühegi Eesti raviasutusega, vastasel juhul võib olla oht ebavõrdseks kohtlemiseks," lisab selts. "Samuti pole me nõus, et antud eelnõu rakendamisega kulusid ei kaasne. Kaasnevad kulud komisjoni töötasudega seoses ja ei ole mõistlik neid määramata suurusega kulusid Terviseameti kuludesse arvestada, kuivõrd seletuskirjast ei selgu prognoosi võimalikele menetlusjuhtudele kuus/aastas."

Eesti Perearstide Seltsi arvates võiks lepituskomisjon olla see, kes hindab ja menetleb kõiki patsiendi kaebusi, annab hinnangu kaebusele ja seejärel suunab kindlustusfirmale hüvitise suuruse hindamiseks.

Arstide liit kooskõlastas määruse eelnõu, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et tulenevalt seadusest on lepituskomisjoni pöörduvatel patsientidel ja kindlustusandjatel alust eeldada, et komisjoni kuuluvad ka meditsiiniliste eriteadmistega isikud. Samuti peaks liidu arvates määrusega ette nägema võimaluse, et komisjonil on õigus keerulisemate vaidluste puhul kaasata komisjoniväliseid meditsiinieriala eksperte.

Määruse eelnõus on kirjas, et komisjoni liikmetele ja eriala asjatundjatele makstakse komisjoni töös osalemise eest tasu. Tasu arvestamisel võetakse arvesse tööd juhtumi dokumentidega, lepitusosalistega ning osalemist koosolekutel ja lepituskohtumistel. Komisjoni liikme valmisolekut komisjoni töös osalemiseks võib tasustada täiendavalt.

Haiglate liidu hinnangul on selge, et kindlustusandja peegeldab kõik menetlusega seotud kulud oma kindlustuspakkumusse ehk siis need jäävad tegelikkuses tervishoiuteenuse osutaja kanda, mistõttu on oluline, et need oleks võimalikult selged ja piiritletud.

"Umbmäärane komisjoni töös osalemiseks valmisoleku tasu – iseäranis olukorras, kus kulud kindlustusele ületavad hetkel niigi mõistlikkuse piiri, samas on riik justkui orienteeritud kokkuhoiupoliitikale – põhjendatuna ei näi ning õiguskindlust ei lisa. Teeme ettepaneku taoline tasu välistada," lisab haiglate liit.