Õnnelikel teismelistel on täiskasvanuna parem südametervis

Uuringu järgi oli noortel, kes tundsid palju positiivseid emotsioone, täiskasvanuna ka normaalne kaal, vererõhk ning veresuhkru- ja kolesteroolitase. Eriti tugevalt mõjutas vaimne heaolu mustade noorte tulevast tervist, kirjutas U.S. News.

Laste ja noorte vaimse ja füüsilise seisundi mõju nende hilisemale tervisele on varemgi uuritud. Näiteks on leitud, et lapseea ülekaalulisus suurendab tulevikus mitmete haiguste, sh 2. tüüpi diabeedi ja südamehaiguste riski. Lapsed, kes kogesid vägivalda või hooletusse jätmist, omasid hiljem suuremat südame- ja teiste haiguste riski.

Antud uuringu läbiviijad küsisid aga, kas on olemas positiivseid psühholoogilisi “eeliseid”, mis võivad pikas perspektiivis laste füüsilist tervist kaitsta.

Uuringu üks juhtidest, Johns Hopkins Bloombergi Rahvatervise Kooli aseprofessor Farah Qureshi ütles, et nad uurisid rohkem kui kahe aastakümne jooksul peaaegu 3500 1990. aastatel gümnaasiumis õppinud noort.

Noored vastasid küsimustele, mis mõõtsid nende õnnelikkust, lootusrikkust tuleviku suhtes, enesehinnangut, sotsiaalset aktsepteeritust ja armastatuse tunnet. Halb uudis oli see, et 55% lastest ei tundnud ühtegi või ainult ühte positiivsetest emotsioonidest.

Kes aga tundsid nelja või viit, omasid 69% tõenäosusega paremat kardiovaskulaarset tervist 30. eluaastates. Positiivsed emotsioonid olid eriti olulised mustade laste tervisele. Kui neil polnud neid, siis suure tõenäosusega nende kardiovaskulaarne tervis polnud 20 aastat hiljem hea; ainult 6%-l oli see hea.

Qureshi sõnul mõjutas see, kuidas lapsed ennast ja oma elu tunnetasid, nende tervisekäitumist, sh liikumist ja toitumist.

Ameerika Südameassotsiatsiooni ekspert Adrienne Kovacs ütles, et optimistlikud inimesed eeldavad, et nad saavad raskustega hakkama, ja ka käituvad vastavalt. Olulist rolli võib mängida uskumus, kas sa suudad või ei suuda ebatervislikku harjumust muuta, ütles kliiniline psühholoog Kovacs.

Krooniline stress võib aga mõlema eksperdi sõnul omada otsest mõju kehale. “See värske uuring tuletab meelde, et me peame kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktorite kontseptsiooni laiendama,” märkis Kovacs.

Uuring näitas, et kahjuks väga vähestel osalejatest, vaid 12%-l, oli 30. eluaastate lõpus hea kardiovaskulaarne tervis.

Positiivsete tunnete puudus mõjutas eriti musti noori: ainult 6%-l neist oli hea kardiovaskulaarne tervis täiskasvanuna, samas kui valgetest oli see 12%-l.