Olulised muudatused esmatasandi arstiabis 2025. aastal

Artikkel ilmus ajakirja Perearst 2025. aasta jaanuarinumbris. Selle autoriks on Tervisekassa tervishoiuteenuste arendamise portfelli juht Liis Kruus.

Eelarveliste proovikivide taustal – tulude vähenemine 52,6 miljoni euro võrra ja kulude kasv 138,1 miljoni euro võrra – oleme keskendunud tõhususe suurendamisele ja ressursikasutuse optimeerimisele. Näiteks eemaldasime teenuste hindadest COVID-19 kriisi ajal lisatud isikukaitsevahendite hinnakomponendid ning kitsendasime teatud teenuste kasutamise reegleid. Kõik need meetmed on hoolikalt läbi mõeldud ja ellu viidud eesmärgiga tagada tervishoiusüsteemi stabiilsus ning kestlikkus.

Perearstiabi rahastamine on oluline prioriteet. Perearstiabile kulub sel aastal üle 293 miljoni euro, seda on 5,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Perearstitasandi tugevdamiseks pikendasime kolmanda õe lisatasu aasta võrra. Ühtlasi laiendasime perearsti nõuandetelefoni teenuseid. Sellest aastast saavad kõik soovijad kasutada isikustatud veebikonsultatsiooni teenust veebilehe 1220.ee kaudu ning pikendasime ka ingliskeelse nõustamise aega, mis toetab rahvusvahelist kogukonda Eestis.

Samal ajal seisame silmitsi kasvava perearstide puudusega. Seetõttu muutsime perearstiabi baasraha maksmise tingimusi vähem kui 1200 inimesega nimistute korral, et vähendada alla miinimumsuurusega nimistute arvu piirkondades, kus elanikkonna väiksusest tulenevalt ei ole nende olemasolu põhjendatud.

Mitmes maapiirkonnas alustab tööd digikolleeg

Jätkame ka teistlaadi teenusemudelite katsetamist perearstiabis. 2025. aastast alustame mitmes maapiirkonnas digikolleegi süsteemi rakendamist, mis tähendab, et kergemaid tervisemuresid, mis ei vaja arsti kontaktvastuvõttu, lahendatakse kaugvastuvõtu teel. Meil on palju tervishoiutöötajaid, kes elavad tõmbekeskustes ega soovi erinevatel põhjustel sealt ära kolida või väga kaugele tööle käia, kuid teatud määral saavad nad siiski perearstikeskustele toeks olla. Eesmärk on sellist tööjõudu suuremal määral esmatasandi tervishoiusüsteemis ära kasutada. Ka inimeste endi nõudlus kaugteenuste järele on suurenenud – Tervisekassa rahastatavate esmatasandi digiteenindusplatvormide kasutus on aastaga jõudsalt kasvanud.

Õendusabi valdkonnas on samuti olulisi uuendusi ning õdede roll tervishoiu eesliinil on suurenemas. Õendusabisse investeerime veidi üle 101 miljoni euro, mis on ligi 9 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Eriõdedel on Tervisekassa rahastusel nüüd võimalik väljastada saatekirju, mis lihtsustab patsiendi teekonda tervishoiusüsteemis. Lisaks on plaanis 2025. aasta esimese poole jooksul sõlmida kokkulepped erinevate osapoolte vahel, mis võimaldaksid eriõdedel teha ja vastu võtta ka e-konsultatsioone.

Iseseisva statsionaarse õendusabi korral väheneb ravikindlustatud inimese omaosalus 15%-lt 10%-le. Kui 2024. aastal oli statsionaarse õendusabi teenuse ööpäeva maksumus umbes 145 eurot, millest Tervisekassa tasus 123 eurot ja patsient ligi 22 eurot, siis 2025. aastal langeb patsiendi omaosalus 14,04 eurole ööpäevas.

Tervisekassa võttis enda kanda ka õendusteenuse rahastamise erihoolekandeasutustes ning kehtestas ühtsed kvaliteedinõuded, mis aitavad tagada kõrgemat standardit ja patsientide ohutust.

Panustame haiguste ennetusse

Mitmeid olulisi uuendusi viisime ellu ka haiguste ennetuse ja tervisedenduse valdkonnas, mis puudutab otseselt esmatasandi arstiabi. Haiguste ennetusele ja tervise edendamisele suunab Tervisekassa sel aastal 37 miljonit eurot, seda on 2 miljonit eurot rohkem kui mullu. Näiteks lisandusid jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühma 2025. aastal ka 58-aastased mehed ja naised. Lisaks sellele on uuendusena võimalik soolevähi sõeluuringus tehtud peitvereproove tagastada ka Omniva pakiautomaadi kaudu.

Sellest aastast käivitub ka kopsuvähi sõeluuringu järgmine etapp, mille raames alustatakse sõeluuringut Viljandi maakonnas. Uuringusse kutsutakse suurenenud kopsuvähiriskiga inimesed vanuses 55–74 aastat. Järgmistel aastatel on soov teenust laiendada ka teistesse maakondadesse, sest aastatel 2022–2024 Tartu maakonnas tehtud prooviuuringu tulemused näitasid, et kopsuvähi sõeluuring on efektiivne meetod selle vähi varaseks avastamiseks.

Samuti jätkame perearsti ja töötervishoiuarsti koostöömudeli katsetamise ja arendamisega, et inimestel oleks võimalik pikaajalisel töövõimetuslehel oleku ajal osalise koormusega tööd jätkata. Töötervishoiukontroll on ainus kohustuslik tervisekontroll täiskasvanud inimesele. Visiidi käigus leitud kahtlused või tervisemured on mõistlik tegelemiseks suunata perearsti meeskonnale, kelle nimistus töötervishoiuvisiidil käinud patsient tegelikult on. Nii kasutame tervishoiu ressursse optimaalsemalt ega jäta raske tervisemure korral vastutust ainult inimesele.

Uuenduslikkus ja uued teenused peavad jätkuma ka keerulistel aegadel

Tervishoiuteenuste rahastamine on kasvanud 2025. aastal 1,98 miljardi euroni, mis on 102,5 miljonit eurot rohkem kui mullu. Need investeeringud näitavad, et kuigi ressursid on piiratud, leiame siiski võimaluse panustada prioriteetsetesse valdkondadesse. Uuenduslikkus ja uued teenused peavad ka keerulistel aegadel jätkuma, saame seda võimaldada lihtsalt väiksemas mahus kui varem. Eesmärk on alati olnud selge: pakkuda Eesti inimestele kättesaadavaid ja kvaliteetseid tervishoiuteenuseid. Kuigi proovikivid on suured, usume, et 2025. aasta muudatused aitavad kaasa paindlikuma esmatasandi arstiabi loomisele.