Olga Sadikova: gripp üllatab meid igal aastal

Autor: Olga Sadikova, terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist

2020/2021. aasta gripihooaeg osutus viimase kuue aasta leebemaiks. Haigestumuse intensiivsus püsis madalal tasemel. Laboratoorselt kinnitati Eestis kuus gripiviiruse juhtumit, neist kaks osutusid A- ja neli B-gripiviiruseks. Eelmisel hooajal kinnitati 1341 gripiviiruse juhtumit, neist 884 osutusid A- ja 457 B-gripiviiruseks. Varasematel aastatel on olnud hooaja jooksul enam kui 5000 gripijuhtu.

Terviseameti andmetel hospitaliseeriti raske gripiga või sellega seotud pneumoonia tõttu kaks inimest (2019/2020 hooajal 581, varasematel aastatel üle 1500 inimese). Gripist tingitud tüsistuste tõttu surmajuhtumeid ei esinenud. Kõik haiglad testisid patsiente nii gripi kui ka COVID-19 suhtes, kuid laboratoorsete uuringute arv vähenes märkimisväärselt – seda näeme sentinelseire¹ andmete põhjal, kuna enamus perearste ei võtnud proove.

Põhjused, miks gripi haigestumuse intensiivsus oli madal

Kõige olulisemaks põhjuseks võib pidada COVID-19 pandeemiat, mille tõttu rakendati üle maailma karmid piirangud sotsiaalsetele tegevustele, sh ka reisimisele, ürituste läbiviimisele, kohtumistele jne. Inimesed hoidsid distantsi, kandsid maski, tõhustasid hügieenimeetmeid jms. Inimeste teadlikkus kasvas ja jälgiti ennetusmeetmeid, haigena püsiti kodus ja tõusis kätepesu olulisus.

On raske ennustada, mis juhtub järgmisel gripihooajal. Lõunapoolkeral jäi gripiepideemia ka sel aastal väga tagasihoidlikuks. Gripp üllatab meid igal aastal. Riikide poolt vastu võetud COVID-19 meetmed viisid grippi haigestumise väga madalale tasemele, kuid ei saa välistada gripiviiruse ringluse taastumist COVID-19 pandeemiaeelsele tasemele.

Haigestumuse intensiivsus sõltub elanikkonna immuunsuse tasemest, uue viirustüve virulentsusest, antigeensete variatsioonide ulatusest ja varasemast nakatumiste arvust. Gripi läbipõdemisel kujuneb immuunsus, mille osaline kaitsev toime võib püsida ka järgmistel aastatel, kui ringluses on sama või sarnase antigeense struktuuriga viirused.

Nii eelmine kui ka üle-eelmine (2019/2020) hooaeg olid kerged. Kokkupuude gripiviirusega oli elanikkonna seas minimaalne, mistõttu on uue gripihooaja alguseks vaktsineerimata inimesed gripi suhtes vastuvõtlikumad.

COVID-19 vastu vaktsineerimise hõlmatuse kasvu tõttu hakkasid riigid järkjärgult karme piiranguid leevendama, mis soodustab respiratoorsete viiruste levikut.

Väikelastel on eriti nõrk immuunsus gripi vastu. Nad ei pruugi olla varem vaktsineeritud, neil võib puududa kokkupuude gripiviirusega. Kui lapsed, kellel on madalam loomulik immuunsus, naasevad kooli, võib see viia haigestumise drastilise kasvuni. Lapsed haigestuvad esimesena ja levitavad haigust edasi täiskasvanutele.

Uuel gripi hooajal on enim ohustatud lapsed, eriti kuni 2-aastased lapsed, kes oma elus ei ole kokku puutunud veel gripiviirusega. Ohus on ka riskigruppi kuuluvad inimesed, eeskätt eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed.

Vaktsineerimine

Võrreldes eelmise hooajaga toimus elanikkonna vaktsineerimisega hõlmatuses väike langus. Terviseameti andmetel vaktsineeriti 2020/2021. hooajal 111 246 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast 8,4% (eelmisel hooajal vaktsineeriti 134 109 inimest, mis moodustab Eesti elanikkonnast 10,1%). Vanusrühmas 65 ja vanemad moodustas ta vaid 10,3% (hooajal 2019/2020 oli 15,1%).

Parim viis kaitsta ennast ja oma lähedasi gripi ja selle potentsiaalselt tõsiste tüsistuste eest on vaktsineerimine.

Kindlasti peaksid kaaluma gripivastast vaktsineerimist riskirühmadesse kuuluvad inimesed:

• 65-aastased ja vanemad;
• 6-kuu kuni 5-aastased lapsed;
• inimesed, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
• 6-kuu kuni 17-aastased lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
• immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssiva ravi saajad ja HIV-positiivsed inimesed;
• rasedad naised;
• kroonilisi haigusi põdevad hoolekandeasutuste ja pikaravihaiglate patsiendid;
• tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hoolekandeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt);
• inimesed, kes võivad levitada grippi riskirühmale (näiteks puutuvad aktiivselt kokku 65-aastaste ja vanematega).

Sel hooajal jätkub üld- ja erihooldekodu elanike gripivastane tasuta vaktsineerimine. Lisaks on esmakordselt kavas pakkuda tasuta vaktsineerimist ka 65-aastasele ja vanematele inimestele.

Kuna tulev hooaeg võib tulla karm, soovitab terviseamet gripi vastu vaktsineerida ennast ja oma lähedasi algaval sügisel.

¹ Terviseamet korraldab gripi sentinel-seire programmi, mille eesmärgiks on gripi sesoonse epideemiaprotsessi intensiivsuse kindlaks määramine ning epideemiaprotsessi muutuste jälgimine.

Sentinelseire on gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärane valikuline uuring, mis põhineb üheaegselt viroloogiliste ja kliiniliste andmete kogumisele teatud skeemi järgi, mis võimaldab saadud andmeid laiendada kogu elanikkonnale.

Eestis on seirega hõlmatud 11 maakonda, lisaks Tallinn ja Narva. Seires osalevad 66 perearsti, kes esitavad iganädalaselt andmeid gripilaadsetesse haigustesse haigestumise kohta oma nimistu piires ning võtavad proove laboratoorseks uuringuks gripi haiguspildiga patsientidelt. Elanikkonna hõlmatus Eestis on 10,2%. Sentinelseire andmed loetakse usaldusväärseks, kui seirega kaetud elanikkonna protsent on suurem kui 2,5%.

Allikas: terviseamet