Õiguskantsleri hinnangul antakse NETS-i eelnõus täitevvõimule piisavalt piiritlemata volitused

Õiguskantsler Ülle Madise kirjutas riigikogule, et seadusega täidesaatvale võimule põhiõiguse piiramiseks antav volitus on põhiseaduspärane vaid siis, kui see seab täitevvõimule selged raamid ehk tingimused, millele vastavust on võimalik kohtulikult kontrollida. Seadus peab olema selge ja vastuoludeta. “Paraku säilitab eelnõu täitevvõimule ka üldkehtivate piirangute seadmisel sisuliselt vabad käed, kohati neid kehtiva NETSiga võrreldes isegi laiendades,” nendib Madise.

Nii praegu kehtiva seaduse kui ka seaduseelnõu järgi on valitsusel õigus kehtestada piiranguid, mida seadus otse ei nimeta. Madise viitab riigikohtu arvamusele NETS-i eelnõu kohta, kus on välja toodud, et kõiki olulisi põhiõiguste piiranguid peab põhiseaduse järgi kehtestama riigikogu. See kehtib ka kiiret sekkumist vajavas olukorras. “Tuleb nõustuda riigikohtuga, et volitusnormi määratletuse nõude mittetäitmist ei saa õigustada asjaoluga, et senised valitsused pole oma volitusi kuritarvitanud,” märgib Madise.

Eelnõuga ei muudeta ka praegust korda, mille järgi nakkushaiguste tõrje nõuded ja meetmed kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Samuti jääb kehtima nõue, mille kohaselt on nakkushaiguste tõrje nõudeid kohustatud täitma mh ka nakkushaiguse levialal viibiv isik. “Need sätted koostoimes võimaldavad kehtestada määrusega piiranguid igaühele. See pole kooskõlas põhiseadusega, sest volitusnorm jätab lubatavad nõuded ja meetmed määratlemata. Milleks täpselt on riigikogu ministrile volituse andnud, pole NETSi ja konkreetset normi lugedes võimalik mõista,” nendib Madise.

Liiga lai nakkushaiguse mõiste

Õiguskantsler märgib, et eelnõus asendatakse uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste oluliselt laiema mõistega, mille alla mahuvad põhimõtteliselt kõik hooajalised viirushaigused, kuivõrd eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastamine ei ole enam oluline, ning antakse õigus rakendada nende leviku vältimiseks sama rangeid piiranguid kui eriti ohtlike nakkushaiguste puhul.

“Lisaks aluse loomisega ilmselgelt ebaproportsionaalsetele piirangutele tekitab eelnõus pakutav sõnastus praktilisi probleeme arstidele ja laboritele. Et pakutav mõiste võimaldab põhiõiguste ulatuslikku piiramist ka pelgalt mõne nakkuse laialdase leviku ja tervishoiualase hädaolukorra ohu puhul, siis ei ole näiteks arstil või laboril millestki kindlast lähtuda neile NETS § 19 lõigetes 2 ja 4 pandud kohustuse täitmisel (HOS ei kohusta erinevalt eriolukorrast isegi hädaolukorda välja kuulutama, rääkimata siis hädaolukorra ohust). Eelnõuga täiendatakse neid lõikeid selliselt, et edaspidi tuleb terviseametit teavitada mitte ainult eriti ohtlikust nakkushaigusest (mis on 5 põhjendatud), vaid ka ohtlikust nakkushaigusest, st nähtavasti ka igast hooajalise viirushaiguse juhtumist.”

Puudulik karantiini regulatsioon

Madise kritiseerib ka karantii kehtestamise ja lõpetamise reegleid tuues välja puudusi nii mõistete sisus kui ka karantiini regulatsioonis.

Nähtuvalt eelnõust võib karantiin kesta ka 30 päeva, teatud juhtudel isegi kauem. Kuna karantiini tagajärjel peab inimene kuni 800-eurose rahatrahvi ähvardusel viibima oma elu- või püsivas viibimiskohas, siis on tegemist intensiivse liikumisvabaduse piiranguga. Kuna inimese liikumisvabadust piirab intensiivselt riik, vastutab riik ka selle eest, et inimese elutingimused vastaksid inimväärikuse põhimõttele ning et karantiinis olijale oleksid tagatud nt esmavajalikud kaubad.

“Eelnõus ei ole ette nähtud, kes avaliku võimu organitest peab karantiinis oleku ajal tagama inimesele toidu, ravimite ja muude esmavajalike kaupade kättesaadavuse, kui inimesel endal ei ole võimalik seda mõistlikult korraldada. Kohalik omavalitsus see olla ei saa, sest ükski seadus ei kohusta valda või linna hoolitsema nakkuskahtlaste inimeste eest,” rõhutab Madise.

Loe riigikogule esitatud arvamusi NETSi eelnõu kohta siit.