Õiguskantsler leiab, et koolilaste vaktsineerimise eelnõu tuleb muuta

Madise märkis, et nii tundlikul teemal tuleb olla täpne ja üheselt selge. "Lapsevanemate huvide ja hirmude ning arstide ja õdede töörahuga tuleb alati arvestada, nende elu ei tohi keerulisemaks teha kui see niigi on. Määruses ei tohi omavahel segada teemasid, mis kokku ei kuulu ja jätavad õigustatult mulje, justkui tehtaks laste ja noorte vaktsineerimise korralduses põhimõttelisi muudatusi. Seda ei saagi teha, sest seadus kehtib ja määrus ei saa seadust muuta."

Õiguskantsleri sõnul on Eestis vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik: kedagi ei tohi vaktsineerima ega sellest loobuma sundida. Alaealise lapse vaktsineerimine otsustatakse vanematega ühiselt, kaaludes poolt- ja vastuargumente. "Last ega noort ei tohi panna olukorda, kus ta satub koolis löögi alla oma pere valikute tõttu."

Kehtiva seaduse kohaselt saab erandina arstiabi ja vaktsineerimise üle otsustada ka kaalutlusvõimeline noor, kui mingil põhjusel vanema nõusolekut ei saa. Tavaliselt loetakse kaalutlusvõimeliseks 15-16 eluaastast alates.

Ülle Madise rõhutas, et määrused peavad olema selged ja seadusega kooskõlas. "Ühtki arsti ega õde, sh kooliõde ei tohi sundida segase määruse ja seaduse koosmõju määratlema, igaüks isemoodi ja ebaõiglase surve all," ütles Madise ja lisas, et immunoprofülaktika komisjoni seisukoha järgi ei ole terveid lapsi ega noori vaja koroona vastu vaktsineerida.

"Koroona jääb ringlusesse, raske koroonaga haiglasse sattumise eest tasub end vaktsiiniga kaitsta riskirühma kuuluvatel inimestel, ennekõike eakamatel ja raskete haigustega inimestel."