Õiguskantsler: et surmasid vältida, tuleb kinnipeetavaid paremini jälgida Kontakti- ja liikumisvõimetu joobes inimene peab olema meditsiinitöötaja järelvalve all

"Surmajuhtumite analüüs viitab sellele, et teenistujate nappus halvendab järelevalvet kinni peetud inimeste üle. Tuleks jätkata pingutusi, et muuta politsei kinnipidamiskohtades inimeste üle tehtav järelevalve, muuhulgas videovalve, veelgi tõhusamaks. Kui vähegi võimalik, peaks tervishoiutöötaja kinni peetud inimese üle vaatama," vahendab Madise kirja ERR.

Madise sõnas, et inimeste kinnipidamisega tegelevad politseiametnikud peavad regulaarselt osalema tööks vajalikel koolitustel, nagu esmaabi andmine ja joobes või joobele viitavate tunnustega ning psüühikahäiretega või psühhotroopseid aineid tarbinud inimestega toimetulek.

"Palun tõhustage järelevalvet kainenema toodud inimeste üle," kirjutas Madise PPA-le.

Samuti palus Madise PPA-l ja tervishoiutöötajatel pingutada selle nimel, et võimaluse korral vaataks tervishoiutöötaja tähelepanelikult üle kõik politsei kinnipidamiskohta jõudvad inimesed. Eriti oluline on see siis, kui inimene on joobes või joobetunnustega või vajab muul moel erilist tähelepanu.

"Kontakti- ning liikumisvõimetu joobes inimese koht ei ole kainestuskambris või mõnes muus PPA kinnipidamiskohas – sellises olukorras olevad inimesed peaksid viibima tervishoiuteenuse osutaja järelevalve all," rõhutas Madise.

Madise ootab oma soovituste kohta Belitševilt tagasisidet hiljemalt 1. novembriks.

Surmajuhtumid Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskohtades 2020.-2023. aastal

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskohtades suri ajavahemikul 01.01.2020−31.12.2023 viisteist inimest. Nendest viis inimest surid politseisõidukis ja kümme PPA kinnipidamishoones. Neljateistkümnel juhul oli kinni peetud inimese surma põhjuseks alkoholi- või narkojoove. Üks inimene sooritas enesetapu.

Meditsiiniline kontroll (väljavõte õiguskantsleri kirjast)

Surmajuhtumite kohta koostatud dokumentidest selgus, et osal juhtudest vaatas tervishoiutöötaja joobes inimese enne kambrisse paigutamist üle.

Teenistusliku kontrolli kokkuvõtetes juhiti tähelepanu, et joobes ja terviserikkega inimeste käitumine ja muud välised tunnusjooned võivad olla sarnased, mistõttu tuleks kiirabil hinnata kainenema toodud inimese tervislikku seisundit.

Ühes kokkuvõttes oli vahendatud kohtuarsti tõdemust, et just tervishoiuteenuse osutaja on pädev hindama, kas inimene võib olla eluohtlikus seisundis ja kas ta võib vajada hospitaliseerimist.

Kontrollitud dokumentides on tehtud ettepanek tagada, et suurürituste ajal oleks lähimas arestimajas ja/või kainestusmajas pidevalt kohal meditsiinitöötaja. See on mõistlik ettepanek.

Asjaolu, et tervishoiutöötaja on inimese enne tema kambrisse paigutamist üle vaadanud, ei välista seda, et mõni aeg pärast läbivaatust võib inimesel tekkida terviserike. Siiski on spetsialisti hinnang joobes inimese terviseseisundile ning võimalikele ohuteguritele vajalik info, mis võib aidata otsustada, kui ulatuslikult ja tihedalt peaks PPA kinnipidamiskohas järelevalvet tegema. Ei ole välistatud, et tervishoiutöötaja peab vajalikuks toimetada joobes inimene hoopis haiglasse.

Ka CPT on pidanud vajalikuks, et tervishoiutöötaja vaataks iga kinni peetud joobes inimese kohe üle (vt nt Prantsusmaale 2021. aastal saadetud soovituse p 20).

Palun PPA-l ja tervishoiutöötajatel pingutada selle nimel, et võimaluse korral vaataks tervishoiutöötaja tähelepanelikult üle kõik politsei kinnipidamiskohta jõudvad inimesed. Eriti oluline on see siis, kui inimene on joobes või joobetunnustega või vajab muul moel erilist tähelepanu. Kontakti- ning liikumisvõimetu joobes inimese koht ei ole kainestuskambris või mõnes muus PPA kinnipidamiskohas – sellises olukorras olevad inimesed peaksid viibima tervishoiuteenuse osutaja järelevalve all