Õdede liidu presidentide vaade: õendus eile, täna ja homme

Artikkel ilmus Eesti Õdede Liidu ajakirja Eesti Õde talvenumbris.

Eesti Õdede Liitu on eest vedanud kolm sihikindlat naist – (fotol vasakult) Ester Öpik, Ilve-Teisi Remmel ja Anneli Kannus. Seoses Eesti Õdede Liidu 100. sünnipäevaga korraldasime presidentidele ühise kokkusaamise ja palusime, et nad vaataksid tagasi tehtud tööle ja mõtestaksid olulisi etappe õenduses. Oma juhtkirjades meenutavad nad säravaid hetki õenduse arengus ning jagavad mõtteid edaspidiseks.

Õdede iseseisvus ei tohi varjutada empaatiat

Ilve-Teisi Remmel, Meditsiiniõdede Seltsi (MÕS) esinaine aastatel 1989–1990, Eesti Õdede Ühingu president aastatel 1990–2002

„Haigepõetamine on üks keerulisemaid kunste. Kaastunne võib selleks küll hea ajendi anda, kuid tulemuslikult tegutseda saame üksnes teadmistele tuginedes,“ ütles 1925. aastal maailma esimene õendusteaduse professor Mary Adelaid Nutting.

Õendus on läbi teinud tohutu arengu, õed on saanud iseseisvaks. Mul on väga hea meel, et õed on targad ja oskavad teha oma tööd. Kõigi arengusuundade ja muutuste aluseks on olnud ja jääb alati haridus ja koolitus. Peame kogu jõu suunama selleks, et õe professioon oleks ka edaspidi väärtustatud. See on suuresti meie endi teha.

Valutan väga südant seepärast, et empaatiat on tervishoius jäänud vähemaks. Armastuse tulukest peab südames kandma – see aitab keerulistes olukordades õigeid lahendusi leida, olla väärikas partner tervishoius töötavatele kolleegidele ja toetada patsiente nende haigustega toimetulekul. Õdedel on igal ajal olnud suur koormus, seega ei ole võimalik õigustada empaatia kadumist või tähelepanematust. Õed töötavad palju arvutis ja kontakte haigega on vähemaks jäänud, aga haigeid ei tohi jätta üksi. Olge rohkem nende jaoks olemas ja neile toeks, hoolige nendest! Isegi kui tundub, et kõik on tehtud, siis on veel palju teha. Õendus on töö inimeste heaks.

Hinnake oma kolleege, sest midagi väärtuslikku ei saavutata üksi. Ja juhtival kohal töötades pange tähele, et töötajad tunneksid seda, et juht nende eest seisab. Tervishoius peab saama üksteisele loota, seepärast ärge vedage kedagi alt, olgu ta ülemus või kolleeg.

Selleks et elus midagi saavutada, tuleb seada eesmärgid ja tahta. Vaatamata kõigile raskustele õnnestus minul elus seada eesmärk ja see teoks teha. Kui kuulsin, kuidas õed Rootsis ja Soomes elavad ja töötavad, elasin vaid ühe eesmärgi nimel – tahtsin nii väga, et ka Eesti õed saaksid iseseisvaks ja oleksid haritud. Ma olen selle ära näinud, minu kallid Eesti õed! Head ja hoolivat järgmist sadat aastat!

Tervis on meie suurim vara

Ester Öpik, Eesti Õdede Liidu president aastatel 2002–2015

Juba 100 aastat tagasi rõhutas õde Anna Erma, et õe töös on kõige tähtsam inimene. Inimene, kelle eest tuleb hoolitseda tema psüühikat traumeerimata.

Õed ei ole tervishoius enam ammu arsti abilise rollis. Õe ülesanne on näha ja nõustada patsienti kui inimest, mitte keskenduda üksnes teatud haigusest tingitud kaebustele. Eesti Õdede Liitu juhtides pidasin oluliseks, et inimeste terviseteadlikkus suureneks ning tervisenõuanded oleksid inimestele ka tegelikult kättesaadavad. Meie ühine eesmärk oli muuta suhtumist kogu tervishoius, et õdede, ämmaemandate ja loodetavasti ka arstide suhted patsientidega tugineksid vastastikusele lugupidamisele ja professionaalsusele ning et patsiendiga tegeldes arvestataks tema individuaalseid vajadusi ja iseseisvust. Õendus on läbinisti patsiendikeskne valdkond.

Olen uhke selle üle, et laiapõhjaline töörühm Eesti Õdede Liidu ja Eesti Ämmaemandate Ühingu eestvedamisel koostas aastateks 2011–2020 Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia, mis kandis pealkirja „Kaheksa sammu inimese tervise heaks“. Strateegia suunas esmakordselt Eesti tervishoius fookuse patsiendile ning dokument on läbinisti üles ehitatud patsiendi- ja perekeskselt. Inimene on parim oma tervise asjatundja, mistõttu on õendusabis tähtis õe ja patsiendi vaheline koostöö. Sinna kuulub nii patsiendi kui ka tema pereliikmete austamine, nende arvamuse ärakuulamine ning võimaluste piires patsiendi kaasamine tema tervenemisprotsessi.

Tervishoiu hoiakute muutmisel on haaranud initsiatiivi just õed, sest nemad suhtlevad patsientidega kõige rohkem ning nende tegevusest, koostööst nii arsti ja patsiendi vahel kui ka tema perekonnaga sõltub paljuski patsiendi paranemine ja täisväärtuslik elu ka neil juhtudel, kui haigus saadab patsienti kogu elu. Arstid määravad ravi, kuid hoolitsus patsiendi eest ja nõustamine jääb edaspidigi õdede õlule.

On tõsi, et muudatused vajavad enamasti rahastust, kuid muutusi on vaja ka suhtumises. Hea tervis – mitte ainult iseenda, vaid kogu rahva hea tervis – on väärtus, millesse on väga kasulik ja vajalik investeerida. See ei ole tüütu lisakulu, millest võimalusel mööda hiilida.

Kõik, mida õenduse valdkonnas teeme, teenib inimest. Seda ei tohi unustada. Soovin, et igal õel oleks ka pärast rasket ja väsitavat tööpäeva alati meeles, kui suure panuse on ta taas kord väga paljude inimeste ja perede tervise heaks andnud.

Õdedel on võimalus muuta maailma

Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president alates 2016. aastast

Õendus on ettevõtlike õdede nägu. Julgemad on käinud barrikaadidel ehk esindanud õdesid läbirääkimistel tööandjate, haigekassa ja ministeeriumiga ning võidelnud õdedele kõrghariduse ja iseseisvuse. Laotud vundamendile toetudes on Eesti Õdede Liidu liikmete ühine kohustus ja võimalus viia õenduse arengut edasi.

Eestis osaleme pea igas tervishoiuarutelus. Olen uhke, et oleme olnud mitme tähtsa otsuste sünni juures ja vedanud nii õendusmääruse koostamist kui ka eriõdede teenuse rakendamist. Lisaks tegutseme laiemaltki, just meie algatusel suurendati tervishoiuasutustele koolituskuludeks määratud rahasummasid ja kutsuti kokku õendusterminoloogia töörühm, kes lõi Sõnaveebis ÕTERMi sõnakogu, mille paljud kasutajad on kenasti üles leidnud. Suuresti on Eesti Õdede Liidu presidentide, juhatuste ja liikmete ühiste tegevuste tulemus see, et õenduse kiire arenguga on jõudnud õed haiglate juhatustesse, doktoriõppesse ja tervishoiu arengut mõjutavatesse otsustuskogudesse. Nii sai ka minust esimene õe (ja mitte ainult õe) haridusega rektor.

Eesti Õdede Liidu arengut on tunnustanud maailma õendusorganisatsioonide ühendus ICN (International Council of Nurses). Osaleme aktiivse ja usaldusväärse partnerina Euroopa Õdede Nõukogu (European Federation on Nurses ehkEFN) töös, vastates küsitlustele, jagades infot Eesti arengust nii koosolekutel kui ka ettekannetena konverentsidel ja koolitustel. Muu hulgas oleme algatanud EFNi rahakasutuse läbipaistvamaks muutmise arutelud.

Olles Eesti Õdede Liidu liige juba üle 30 aasta, võin kindlalt öelda, et õed tahavad seista õdede eest. Kõneleme õdedena õendusest, võrdväärsena teiste kolleegide seas. Töötame edasi, et õdede hääl oleks arvestatud kõikjal ning jätkuvalt ja üha tugevamalt kuulda. Lõpuks peavad õed jõudma lõplike otsustajate ringi ka Riigikogus, ministeeriumis ja Tervisekassas.

Oleme õed, kes usuvad nii iseendasse kui ka võimesse muutusi esile kutsuda. Õed, kes oskavad professionaalset õe tööd selliselt, et teisedki erialad saavad sellest õppida, innustuvad ning võtavad õdedest eeskuju. Suudame kätt hoides tuua lohutust ning protseduure tehes pakkuda leevendust. Teame, mis päriselt toimib selle inimese jaoks ning kuidas inimene ise saab kõige paremini oma tervist hoida. Meie olemegi need õed, kes tahavad ja saavad teha asju paremaks kõigi Eesti inimeste jaoks.

Õed on suurim tervishoiutöötajate rühm. Koos oleme võimsad ja võitmatud. Elagu õed!