Nobeli meditsiinipreemia sai Eesti juurtega geneetik Lisatud video!

Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna sai Eesti juurtega paleogeneetik Svante Pääbo väljasurnud inimlaste genoomide ja inimevolutsiooni alaste avastuste eest. "Oma teedrajavas uurimustöös saavutas Pääbo pealtnäha võimatu - ta kaardistas neandertallase, praeguste inimeste väljasurnud sugulase, genoomi. Sensatsiooniline oli ka senitundmatu Denisova inimese avastamine. Pääbo tegi samuti kindlaks, et nendelt väljasurnud inimlaste liikidelt on toimunud geeniülekanne inimesele pärast väljarännet Aafrikast umbes 70 000 aastat tagasi. See ammune geenisiire mõjutab praeguste inimeste füsioloogiat, näiteks kuidas meie immuunsüsteem reageerib infektsioonidele," teatas Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut.

Pääbo juhib Saksamaal Max Plancki nimelise Leipzigi evolutsiooniantropoloogia instituudi evolutsioonigeneetika osakonda. 1955. aastal Rootsis sündinud Svante Pääbo vanemad on biokeemik ja Nobeli meditsiiniauhinna laureaat Sune Bergström ja eestlanna Karin Pääbo. Svante Pääbo on ka Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi kavaler.

Vaata videot Nobeli preemia väljakuulutamisest siit:

Tartu Ülikooli andmetel on Svante Pääbo maailmatasemel evolutsiooni- ja populatsioonigeneetik, kelle teedrajav ja teadusvaldkondi ühendav teadustöö algas juba 1980ndatel, mil ta õppis Uppsala ülikoolis paralleelselt nii meditsiini kui ka humanitaaraineid. Ta oli üks esimestest, kes eraldas arheoloogilisest materjalist DNA ning töötas välja selleks vajalikud laboratoorsed protokollid. 2014. aastal ilmus Svante Pääbo elulooraamat, milles kirjeldati vana DNA uurimise arengut ja mis tõlgiti kiiresti eesti keelde pealkirjaga „Neandertali inimene. Kadunud genoome otsimas“.

Professor Pääbo rajatud paleogenoomika ehk vana DNA uurimise valdkond lõi aluse morfoloogiliselt hästi tuntud neandertallase, kuid ka seni kirjeldamata denissovlase – st nüüdisinimese ammuilma välja surnud sugulasliikide – genoomide uurimiseks. See on nüüdseks loonud uued arusaamad Homo sapiens’i kui liigi kujunemisest ja mis veelgi huvitavam, arhailiste inimestega segunemise tuvastamiseks. Vähem kui kümne aasta jooksul on üldiselt omaks võetud seisukoht, et Homo sapiens’i evolutsiooni koidikul elas maakeral mitu inimese perekonna liiki, kes olid võimelised omavahel järglasi saama. Hiljutises professor Pääbo teadusartiklis kirjeldati 50 000 aastat tagasi elanud neandertallase ja denissovlase otsest järeltulijat (Nature, 2018).

Svante Pääbole on antud ridamisi rahvusvahelisi teadusauhindu, -preemiaid ja nominatsioone. Ta on mitme teaduste akadeemia au- või välisliige.