Nobeli meditsiinipreemia pälvisid Katalin Kariko ja Drew Weisman Teadlaste avastused võimaldasid luua mRNA-vaktsiine
Tänavuse Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia said Katalin Kariko ja Drew Weisman nukleotiidide modifikatsioonide alase teadustöö eest, mis võimaldas luua efektiivseid COVID-19 vastaseid mRNA-vaktsiine.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Ungari-Ameerika biokeemik Katalin Karikó on praegu USA-s asuvas Pennsylvania Ülikoolis kaasatud professor. Drew Weissman peab samas ülikoolis meditsiiniprofessori ametit, kirjutas ERR.
Täpsemalt andis Rootsi kuninglik meditsiiniinstituut neile preemia avastuste eest nukleiinaluste muutmise vallas, mis võimaldas muu hulgas luua tõhusad mRNA-vaktsiinid COVID-19 vastu.
Kariko ja Weismann avastasid, kuidas muuta valkude valmistamiseks juhiseid kandvat mRNA-d viisil, et see takistaks ühtaegu põletikureaktsiooni teket, kuid rakku jõudes valmistataks selle alusel tavapärasest rohkem valke. Teadlased kirjeldasid nüüd pandeemiale piiri panna aidanud avastust juba 2005. aastal ilmunud töös. Toona sai see aga võrdlemisi vähe tähelepanu.
Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Toivo Maimetsa sõnul loevad Nobeli preemia juures alati kaks kriteeriumit. "Esiteks on olemas tugev fundamentaalne teaduslik aspekt ja teiseks on olemas praktiline tõestatud kasu. Siin on mõlemad olemas," osutas ta.
mRNA vaktsiinideni viinud teadustöö on Maimetsa sõnul nüüdseks juba umbes 20 aastat vana ja sihtis algselt vähivaktsiine. "Seal on terve rida huvitavaid teaduslikke probleeme lahendatud. Alates sellest, kuidas muuta vaktsiinid organismile vastuvõetavamaks, muutes seal näiteks lämmastikaluseid," selgitas ta alusteaduslikku poolt. Avastuse praktiline kasu inimestele väljendub Maimetsa sõnul aga tänaseks valminud miljardites koroonavaktsiinides.