Nikita Panjuškin: Eesti väiksus on kriisi ajal kõige suurem tugevus ja nõrkus
Kõige suurem tugevus ja ühtlasi kõige suurem nõrkus kriisi ajal on Eesti väiksus, ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Nikita Panjuškin täna Tallinnas toimuval sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsil.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Nikita Panjuškin rääkis, millised on kaitseväe kaasamise vajadused ja võimalused Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevuse toetamisel tsiviilkriisis.
Panjuškini sõnul on Eesti väiksus kriisi ajal tugevuseks sellepärast, et kõik tunnevad üksteist, eelkõige asutuste inimesed, aga sageli ka tervishoiutöötajad.
„Meil on väga suur töötajate ristkasutus, mis on ühelt poolt suur nõrkus, sest kriisiolukorras tuleb valida üks tööandja. Aga teiselt poolt on suur tugevus, sest militaarvaldkonna meedikud teavad, mis toimub tsiviilhaiglates ja kiirabis. Nad sageli töötavad ka seal, jagavad seda kogemust või osalevad ühisõppustel.“
Ka tsiviiltervishoius töötavatest meedikutest on väga paljud reservis, on läbinud kaitseväe akadeemia koolitusi või on minevikus olnud kaitseväelased või endised ajateenijad.
Panjuškini sõnul loovad isiklikud suhted ühtepidi koostöösilda, aga teistpidi on see ka nõrkus. „Kui ametnikud vahetuvad, inimesed vahetavad positsioone, tulevad uued inimesed süsteemi, peavad nad isiklikud suhted nullist üles ehitama. Regulatsoonide vahetamine isiklike suhetega võib olla teatud määral tugevus, aga võib olla ka risk.“
Kuna Eesti on väike, siis infovahetus on väga hea ja kiire ning bürokraatiat on ametkondade tasemel võrdlemisi vähe. „Kui kriisis vajame kohe abi, siis saame seda ka üpris ruttu küsida,“ nentis nõunik.
Plussiks on ka ühine hariduskäik – kaitseväe meedikutel on sama haridus nagu tsiviilmeedikutel. „Teadmised on samad, keel on sama ja ravijuhised on väga sarnased.“
