Neuroloog Aleksei Rakitin: arstide teadlikkus epilepsiaga naiste ravist on väike, loodet kahjustavaid ravimeid ei tunta Täna on rahvusvaheline epilepsiapäev

Eestis on umbes 1500–2000 epilepsia diagnoosiga fertiilses eas naist, kes peavad nagu kõik epilepsiaga patsiendid, tarvitama pikaajaliselt, ka raseduse ajal, haigushoogude ärahoidmiseks epilepsiaravimeid. „Kõige suurem mure seisneb nende ravimite potentsiaalses kahjustuvas toimes tulevase lapse tervisele,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliiniku vanemarst-õppejõud Aleksei Rakitin.

Peaaegu kakskümmend aastat on teada, et sageli kasutatav epilepsiaravim valproaat võib põhjustada loote väärarendeid ja lapse kognitiivse arengu häireid, kui ema võttis seda raseduse ajal. Seetõttu soovitavad nii Euroopa kui ka Eesti Ravimiamet seda preparaati fertiilses eas naistel vältida.

Samas on maailmas turul enam kui 30 erinevat epilepsiaravimit, millest Eestis kasutatakse aktiivselt üle kümne. „Enamuse epilepsiaravimite kohta puudub info nende teratogeense ehk lootele kahjuliku potentsiaali kohta. Selle teave saamiseks on vajalik koguda informatsiooni paljude raseduste kulu ja lõpptulemuse kohta, kui naised olid eksponeeritud erinevatele epilepsiaravimitele. See on aeganõudev protsess ja selleks on maailmas loodud mitu epilepsiaravimite ja raseduse registrit,“ selgitas Rakitin.

Kõige suuremad registrid on EURAP (Rahvusvaheline Epilepsiaravimite ja Raseduse Register), Austraalia, Põhja-Ameerika ja Suurbritannia registrid. EURAP-i registris osaleb praegu 47 riiki ja andmeid on kogutud peaaegu 30 000 raseduse kohta. Eesti on selle registriga ühinenud 2019 aastal.

Kahjulik on ka topiramaat

EURAP-i ja teiste sarnaste registrite töö tulemusena sai üsna hiljuti teatavaks, et veel üks Eestis sageli kasutatav epilepsiaravim topiramaat võib põhjustada loote väärarendeid ja üsasisest kasvupeetust. Selle tulemusena andis Eesti Ravimiamet eelmise aasta 1. novembril välja ohutusalase teabekirja, kus sarnaselt valproaadile keelatakse topiramaadi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui puudub sobiv alternatiivne ravim.

„Põhiliseks probleemiks Eestis ja ka teistes riikides on tervishoiuspetsialistide suhteliselt madal teadlikkus epilepsiaga naiste ravi põhimõtetest,“ nentis Rakitin. Seda kinnitas ka eelmisel aastal Kliinikumi Närvikliinikumi poolt läbi viidud uuring, mis muuhulgas näitas, et ainult kolmandik perearstidest on teadlikud sellest, et valproaat on kõige teratogeensem epilepsiaravim. Teadlikkus topiramaadi teratogeensusest oli veel madalam, sealhulgas ka neuroloogide ja naistearstide seas.

„Ka teiste oluliste epilepsiaga naiste käsitluse teemade osas nagu rasestumisvastased vahendid, raseduse planeerimine ja planeerimata rasedus, epilepsia pärandumine, foolhappe tarvitamine, epilepsiaravimi kontsentratsiooni määramine raseduse ajal, epilepsia kulg ja tüsistused raseduse ajal ning sünnitus ja imetamine, ei olnud arstide teadlikkus kõige parem,“ märkis Rakitin.

Nende probleemide lahendamiseks on Eesti epilepsiavastase liiga algatusel hiljuti ilmunud ravijuhend „Epilepsia käsitlus fertiilses eas naistel ja rasedatel“. „Epilepsia diagnoosiga naise nõustamine rasedusega seotud küsimustes on tervishoiuspetsialisti üks olulisemaid sekkumise võimalusi, mille abil on võimalik vähendada rasedusega seotud riske. Antud ravijuhendiga tutvumine võib tõsta oluliselt arstide ja õdede kompetentsi sellel teemal."

Rahvusvaheline epilepsiapäev

Kliinikumi vanemarst selgitas, et epilepsia on kesknärvisüsteemi krooniline haigus, mille väljenduseks on korduvad epileptilised hood ja nende hoogudega seotud psühholoogilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed tagajärjed.

Iga aasta veebruari kuu teisel esmaspäeval, tänavu siis 12. veebruaril, tähistatakse rahvusvahelist epilepsiapäeva. Päev valiti selline, mis oleks lähedal Valentini päevale, sest üldlevinud arvamuse järgi oli ka pühal Valentinil epilepsia. „Selle päeva üheks eesmärgiks on tõsta teadlikkust epilepsiast ja sellega seotud probleemidest rahvusvahelisel ja riiklikul tasemel,“ ütles Rakitin.